Järgmine probleem - probleem - mida teha remondi ajal koos majaga kaasavaraks saadud klaveriga? Püüdsin seda enda korterisse vedada, aga neljakesi keerdtrepist seda üles viia ei suudetud. See kaalub ligi 300 kg ikkagi. Hädapärast sai sõbra koridori paigutatud, aga lihtsalt seisma ette ei taha teda ju keegi. Võibolla keegi tahab mängimist õppida, vähemalt kevadeni oleks tasuta pakkuda! Ladustamist pakutakse u 20 EUR/kuus Tartus, kui muud üle ei jää, jääb see variant.
Klaevrist aga pikemalt. Eesti ajal olla Tartus olnud 13 suuremat klaveritööstust, mille suurimaks süüdlaseks võib lugeda Ernst Hiis-i, Peterburis tsaari ajal õppinud klaverimeistri, kes pärast punarevolutsiooni tuli Eestisse ja siin nullist end üles ehitas. Muuhulgas koopereerus ta lühikest aega klaverimeistri Eugen Sprenkiga, et hiljem oma teed minna ja teha kuulsaid Astroni ja Ihse klavereid. Sprenki nimest on tavainimestele palju tuntum tema venna, helilooja Aleksander Läte (1860-1948) nimi, kes 1932.a. oma venna surma järel klaveritööstuse üles võttis ja mitte ainult äri, vaid ka klaverite täiustamisega (isegi patentideni välja) tegeles. Klaveritel, mis sel ajal müüdi on Sprenk-Läte nimi, ja ühe sellise ostis 1936.a. 920 krooni eest selle maja peremees, koos tooliga. Ja see tool pole mingi niisama klaveritool, see on kuulsa helilooja enese leiutatud seljatoega tool - nimelt pidavat suur osa klaverimängu kvaliteedist tulenema õigest kehahoiakust, ja seljatoel on selles oluline roll. Hea omanikuna hoidis ostja kviitungi loomulikult alles.
Head omanikud olid ka tema lapsed ja lapselapsed. Kui meister seda pilli vaatamas käis, siis hindas ta igatahes selle väga heas korras olevaks, vajab vaid häälestamist.
Vennad Läted sündisid muide Pikasillas, Aakre vallas, ja lapsepõlves elasid sama valla Rebaste külas. Juhtumisi on sellessamas Rebaste külas sündinud ja elanud ka minu vanaisa, vaid umbes 15 aastat hiljem, ning ka tema viimne puhkepaik Rõngu surnuaial on praktiliselt Aleksandri naabruses.
Suurim mõistatus on mul asja juures, et kust see imelik Sprenk on Läte nimesse saanud. Vanemad tunduvad ikka olevat Läte-nimelised. Oskab keegi öelda?
Klaevrist aga pikemalt. Eesti ajal olla Tartus olnud 13 suuremat klaveritööstust, mille suurimaks süüdlaseks võib lugeda Ernst Hiis-i, Peterburis tsaari ajal õppinud klaverimeistri, kes pärast punarevolutsiooni tuli Eestisse ja siin nullist end üles ehitas. Muuhulgas koopereerus ta lühikest aega klaverimeistri Eugen Sprenkiga, et hiljem oma teed minna ja teha kuulsaid Astroni ja Ihse klavereid. Sprenki nimest on tavainimestele palju tuntum tema venna, helilooja Aleksander Läte (1860-1948) nimi, kes 1932.a. oma venna surma järel klaveritööstuse üles võttis ja mitte ainult äri, vaid ka klaverite täiustamisega (isegi patentideni välja) tegeles. Klaveritel, mis sel ajal müüdi on Sprenk-Läte nimi, ja ühe sellise ostis 1936.a. 920 krooni eest selle maja peremees, koos tooliga. Ja see tool pole mingi niisama klaveritool, see on kuulsa helilooja enese leiutatud seljatoega tool - nimelt pidavat suur osa klaverimängu kvaliteedist tulenema õigest kehahoiakust, ja seljatoel on selles oluline roll. Hea omanikuna hoidis ostja kviitungi loomulikult alles.
Head omanikud olid ka tema lapsed ja lapselapsed. Kui meister seda pilli vaatamas käis, siis hindas ta igatahes selle väga heas korras olevaks, vajab vaid häälestamist.
Vennad Läted sündisid muide Pikasillas, Aakre vallas, ja lapsepõlves elasid sama valla Rebaste külas. Juhtumisi on sellessamas Rebaste külas sündinud ja elanud ka minu vanaisa, vaid umbes 15 aastat hiljem, ning ka tema viimne puhkepaik Rõngu surnuaial on praktiliselt Aleksandri naabruses.
Suurim mõistatus on mul asja juures, et kust see imelik Sprenk on Läte nimesse saanud. Vanemad tunduvad ikka olevat Läte-nimelised. Oskab keegi öelda?
Ma seda viimast küsimust oskan nüüd ka kommenteerida - 19. saj 2. pooles oli, nagu ma praegu teada sain, eestlastel kombeks nimesid saksastada, ja Aleksandri ema oli üks neist kadakasakstest kes läks sellega kaasa ja muutis nime Sprenk-iks. Meesperele see aga ei meeldinud ja nad jätsid alles ka vana nime, või siis kasutasidki vaid seda. Allikas: https://web.archive.org/web/20050403053943/http://www.hot.ee/pikasilla/late.htm .
ReplyDelete