Saturday, October 22, 2016

Majaalune põrand

Põranda soojustamisest üldiselt oli juttu varasemas postituses. Nüüd sai esimese korruse põrand üles võetud, ja nägi mis seal all siis lõpuks on. Prooviaugud said freesitud varem ja mingi aimdus oli, et midagi mõnusat seal ei ole. Põrand oli valdavalt papiga üle löödud ja eelmistelt omanikelt oli tulnud vihje, et soe ta kindlasti ei olnud. Väljast oli näha, et on olemas põhimõtteliselt soklis tuulutusaugud.

Enne kui põrandalaudu lahti võtma hakati oli veel küsimus, et kas võtta ettevaatlikult et saaks ehk vanu laudu korduvkasutada; aga arvata võis et need on pandud suurte naeltega ja tegu on täispunniga, seega oleks see väga suur lisatöö. Laud mingi eriline laius ja iludus pealt ei paistnud, ja pealegi oli juba plaanis seal teha põrandasoojustus, seega loobusime lauast. Niisiis, põrand üles ja mida me näeme seal all. Eks kaks pilti ütlevad rohkem kui kaks tuhat sõna. Palk ei lähe kitsamaks pildi perspektiivi pärast, vaid see põrandatala välisseina äärne ots ongi muutunud tolmjaks ajalooks. Näha on ka kilekottidest meisterdatud hiirepesa.


Ja ega aeg laudadelegi alt poolt asu pole andnud:



Jah, selline võib olla põrandatala ning põrandalaud kui ta on olnud umbes 90 aastat otse pinnase peal, ja seda on mõnuga purenud söönud mutukad ja seened. Igatahes ekspredid vaatasid ja vaagisid ja ütlesid et seda tala ega lauda taastada ei tasu. Lauahunnikust veel üks pilt, tegelikult pealt on ju päris ok. Kui põrandapapi ka paned, siis ei saagi aru mis all halvasti on:



Iseenesest laiust ju on, lihtsalt paksusega on lood halvasti :). Ühes toas oli põrandat ka remonditud kunagi vene ajal (seal oli vist tulekahju kunagi - ka ahjud on seal "kõigest" 30-40a vanad), ja paigaldatud uued põrandatalad ja lauad olid korralikult õlitatud mingi õudsa masuudiga mustaks ja vasatvalt haisvaks. Isenesest see must tökat hoiab puu hävitajaid eemal küll, ja see tala näib päris ok. Pildil on ka solkli tuulutusava, mis on iseneesest ok, muidu oleks ammu põrandad sisse mädanenud.



Tänapäeval aga nii ei tehta - kui siia talasse pääseb mingi satikas näiteks otsast või kuivamispraost sisse, siis teeb ta seest ikkagi aastatega puhta töö, nii et selliselt "igaveseks" tehtud talasid võib leida seest tühjaks sööduna.

Mis on aga siin süstemaatiline põhiviga, on tala uputamine täiteliiva sisse. Nii teha ei tohi, see võimaldab niiskusel ja satikatel mõnusasti tegutseda. Samuti oli tala ja liiva vahele alla pandud tõrvapapp, ka see teeb pigem halba. Talade vahele käib soojustus ja nende alla käib tuulutusvahe, selline põrand on ka tänapäeval täiesti sobiv.

Et asja õige kontruktsioon üle korrata, siis joonis põhjanaabrite juhendist:

Meie uus 1. korruse põrand on plaanis teha siiski põrandaküttega, ja selleks valada betoonkiht. Siis selline õhus olev põrand võib jääda nõrgaks ning konstruktsioon tuleb umbne:




Vahtpolüstüreenplaadiks peaks olema korralik kraam: XPS - sinine Styrofoam (kallim kui levinud "peno" EPS, aga niiskuskindel ja mõned ütlevad et ainus mida otse maa peale panna kannatab), sobima peaks ka selle analoog Finnfoam-i XPS. Seda pannakse kaks kihti, kindlasti omavahel nihkes vuukidega, et horisontaalseid külmavahesid ei tekiks - alla läks 100mm, peale 50 mm plaat. Penode alla liiva sisse lähevad kommunikatsioonid mis külma ei karda, sest maja all on oodatav temperatuur +7-8 C, keskmine maa temperatuur, ära ei külmu aga sooja vee jahutab ära: elektrihülsid ja kanalisatsioon. Kanalisatsioon tuli jäi meil veel osalt (algusosas) penode vahele, sest vastu tuli seal keldri valatud lagi ja sügavamale seal minna ei saanud:


Need vist ongi kaks põhilist populaarset soojustatud põranda lahendust.

p.s. nii nagu 21. sajandil, nii ka tehti sada aastat tagasi maju vastavalt eesmärgile. Antud maja algne ehitaja/tellija (ma kahtlustan muide sind, Oskar Menning) tegi selle ilmselgelt müügiks või üürimajaks. Ja juba mõne aasta pärast ta selle ka müüs neile, kelle lapselastelt selle ostsime. Ja kõik mis silma ei jää, oli ikka tehtud nii odavalt ja viletsasti kui aga sai. Lisaks absoluutselt soojustuseta jäetud põrandale, kus õhukeseks mädanenud laua all oli välisõhk (ma arvan et kui talvel vesi maha kukkus, siis see sinna ka külmus), oli majasiseste vaheseinade alla jäetud panemata ka vundament - lihtsalt sein seisis (ja altpoolt mädanes) alusliiva peal. Pole siis imestada, et maja sealt keskelt vähemalt 5cm madalamaks oli vajunud. Hea et vähemalt ahjudele vundament taibati alla valada, muidu oleks need olnud juba ammu omadega keldris.

Monday, October 10, 2016

Akende renoveerimine, põhjalikumalt

Aknaid on siin kõvasti, kokku nii 30 kanti, ja et nende seisukord on hinnatud heaks, siis püüame neid renoveerida kus vähegi võimalik ja samas saada mingigi talutav tänapäevane soojapidamine. Sai arutatud õige mitme spetsialistiga, pool internetti pahupidi pööratud, vaadatud renoveeritud aknaid nii mõneski majas ja korteris ja küsitud omanike kommentaare ja hetkel on töövariandiks selline põhimõtteline lahendus:

Ühesõnaga, sisemisse raami pakett lisaliistuga. Kuidas see välja hakkab nägema, ei tea, eks esimese aknaga proovime järgi. Seal on veel ülemised akna osad (vt sisevaadet varasemast postitusest), kus on palju jaotusi, seal tuleb prosspulgad teha õhemaks, ja värvida need seestpoolt et pakett ära mahuks ja normaalne välja näeks.

Mida paksem pakett, seda parem soojapidavuse osas, vt Marepleksi (vihje: nende käest tundub et enamus Tartus tellivad pakette) tabelit. Samas seda raskem see on ja rohkem vana raami koormab, visuaalselt ja pisut vist ka kaalult. Õhim, mida kannataks panna oleks 4 ja 3 mm klaasid, 12mm vahega mis on argooniga täidetud. Nii saaks 19-mm paketi. U-arv ehk 1.5 kanti? Paketi raamiks soovitati tavalise alumiiniumi asemel plastikut - jah, pole mingi traditsiooniline materjal, samas on kergem ja mis veel olulisem - soojem ja väidetavalt hakkab vähem higistama talvel.

Eraldi küsimus on, et milline see lisaliist täpselt tuleb. Mis mõõt? Mis profiil? Kust sellist leida? Kuidas kinnitada - liimiga, naeltega, kruvidega?

Siis veel tihendamine. Üldine reegel on, et välimine raam peab jääma pisut hingama, et aknavahet tuulutada. Väline klaas on sellel "eesti tüüpi aknal" nagu mõni ütleb nende meie tavalisimate sisse-välja käivate kahekordsete akende kohta, üldse pigem tuule ja vihma vastu, mitte külma vastu. See, mis sooja tuppa peab tooma on sisemine raam, ja see peab saama õhutihedalt. Tihendite osas on aga õige mitu koolkonda. Kõige lihtsam on liimida tihend, samas need ei taha pidama jääda ja kui jääb siis nii kõvasti et enam ei saa vahetada ja tuleb ära koos värviga. Saab panna ka klambrilööja klambritega kinni. Igal juhul pressib ta raami väljapoole. Kummitihendist parem olla silikoonist õhuke, 1mm paksune tihend, see ei väsi ära. Veel parem tundub olevat soon lõigata lengi sisse, nagu ülaloleval joonisel, ja sinna sisse panna "kuusekese" profiiliga tihend. Sellise soone lõikamiseks on spetsiaalsed soonefreesid leiutatud isegi (näiteks selline peaks sobima), aga jah see kah lisakulu ja mingi tavaseade see pole. Palju lihtsam on seda soont teha kui leng on lahti lammutatud.

Klassikaline tihendamise viis on kleepida sisemine raam kinni talveks spetsiaalse paberteibiga, eks seda tasub igaljuhul ilmselt teha.

Üldine küsimus on veel, et kuidas logistiliselt tagada, et aken pärast toimiks. Kui leng jääb paika (mis on tavaline ja lihtsaim), siis võib akna korralikult korda teha, aga pärast selgub et see raami sisse ei lähe, sest vana aken pole kunagi täisnurkne ja täpselt mõõdus. Me võtame koos lengiga aknade eest (sest neid tuleb niikuinii nihutada, et välise fassaadiga tasapinda saada), ja saab töökojas akna käima panna. Kas see jääb samamoodi käima ka pärast, on iseküsimus, eks akna ette panijad peavad selle niimoodi paika timmima ja tihendama. Nii et jah, ka siin on mitmeid koolkondi - mõni meister eelistab jätta leng paika, teine tahab koos lengiga töökojas sättida kõik käima.

Spetsialistid ütlevad, et ka restaureeritud aken on võimalik saada sama kindlaks kui uus, ja sama hästi käima kui uus. No eks näis, sõltub materjalist ja meistri osavusest kindlasti, ja palju vaeva raatsitakse ja osatakse sinna sisse panna.

Järgmine küsimus - kuidas viimistleda metallosad - konksud, kremoonid jms. Eks värvist puhastada tuleb nad alguses niikuinii, siis on küsimus kas jätta haljaks (kroomivärvi), mustaks, või värvida akna värvi valgeks, nagu vanasti sageli tehti - oli see siis taotluslik või mugavus. Mingi viimistlus neile lisada tuleb, sest rooste ei taha neid ju ajada.

Kuidas vanal aknal on võimalik kitti asendada, on omaette keemia. Küll saab neid leotada, ettevaatlikult klaasi kaitstes, aga praktika näitab et eriti vanemad klaasid on nii haprad, et enamus lähevad katki. Kui oled osav ja suudad raami värvist puhastada ilma klaasi eemaldamata, ja vana kitt hoiab piisavalt kõvasti kinni (klaas ei "kolksu"), siis soovitatakse isegi kitiparandusega piirduda ja üldsegi mitte seda eemaldada.

Iseasi on veel, et kas see vana puhutud laineline klaas on üks äge asi, mida hoida, või on see midagi sellist, mis selgelt väljavaatamist segab ja udustab. Ka siin võib arvajad selgelt kahte leeri jagada. Üks tahab vana lainelist, "elusat" klaasi, ei taha uusi "musti" aknaruute, teine kurdab et läbi vana klaasi ei näe välja ja ilma ka ei pea ning õigem oleks need välja vahetada. Kulude mõttes on sealjuures klaas, isegi pakett, suhteliselt odav lõbu, võrreldes töö kuluga.

Muide kui kulude teemat puudutada, siis akende renoveerimise eest tundub küsitavat hetkel Tartus 300-450 eur/m² , sealjuures näiteks Tartumaalt Armin Puit (on saanud häid soovitusi), kes käsitöömeetodil on juba paarkümmend aastat teinud tellimusel vanade akende/uste koopiaid, küsib akna puhul suurusjärgus 200 EUR/m². Nii et vana restaureerimine on suurusjärgus topelt kallim!

Kui metallosad on puudu, siis Hea Maja poes on kast kasutatud osadega, ja saab uusi. Vana kremooni komplekti saab ehk 50 EUR kanti, uus läheneb 200le. Kui sellest ei piisa, siis Tallinnast KAR-Grupp või Roswood Haapsalust teevad tellimusel uusi, kasvõi enda joonise järgi. Muinsuskaitse nõuete järgi tegijatele on nad vanad sõbrad. Aga näiteks aknaremoonil siis juba arvesta üle 200 EUR/tk hävinguga.

Friday, October 7, 2016

Suur Õunauputus

Seda, 2016. aastat, jäädakse ilmselt veel mõnda aega mäletama kui Suurt Õunauputuse Aastat. Igas poes on õunakast ja iga linna värava taga korv tasuta õuntega. Eks nii ka meil - need 14 (või enam?) õunapuud on paksult täis, ja õunad on suured ja üliilusad, ei ole kärnas ega midagi. Ei ole mina nii ilusaid kuldrenette näinud, ja isegi klassikaliste hea antoonovkate viljad on suured ja ponksid.

Tartu Roosi väli:


Mõistagi sai varustatud tänavat - ja õnneks oli möödakäijaid kes võtsid julgesti. Sai tehtud kõrimulguni moosi. Ikka jäi puude alla nii palju, et tuli süda kõvaks teha, ja kühveldada autokast kuhjaga täis (see sai muide täis pärast 2,5 puud juba) ning mis teha ...




Kahjuks ei ole meil sobival kujul keldrit, kus hoida talveõunu. Seal on vaja tühjendada põrandat, vedada sisse liiva (vähemalt 20 cm kästi) ja ehitada uus pealispõrand, eeldatavalt betoonplaatidest. Seniks said mõned ilusamad õunad kogutud kastidesse. Need peaksid olema sügisjoonikud.



Ja mahla sai lastud teha varutud ilmselt mitmeks järgnevaks aastaks, sest nüüd peaks mitu aastat õuntega rahulik tulema




Tuesday, October 4, 2016

Fassaadi teeme puidust

Sügistormid koputavad uksele ja viimane aeg väljast kõik tehtud saada. Fassaad hakkab juba looma ja viimased värvimised ja servad veel vaid lõpetada. Lisaks kahesele brigaadile tuli appi veel kolmene mõneks nädalaks, et saaks nii kiiresti kui võimalik sisse sooja. Isegi katusetegijad on terve nädala järjest usinalt plekki pannud, üksvahe oli neid paaril päeval nädalas näha. Nägin kurja vaeva, et saada leida viimasest profiili, ja ega ei leidnudki. Parim pakkumine oli hinnaga umbes 100 EUR/m2 eest ja vähemalt 6 nädalat oodata. Lõpuks Mihkel tegi käsitsi oma töökojas, nädalavahetusel ära.



Sain teada, et lisaks Tartu ja Nõmme vanadele profiilidele on olemas ka Karlova profiil. Pilt tootjalt:



Vaatasin Karoves ringi, ja tõesti veerand kuni kolmandik vanadest majadest on sellelaadse profiiliga. Lihtsam kui klassikaline Tartu. Seoses sellega tuli mõte jagada, et kust olen saanud või vähemasti leidnud, kui pole saanud puumaterjali Tartust ja vahel kaugemaltki. Täiesti suvalises järjekorras:
  • Helia - alati proff suhtumine, viitsivad ka tellimust teha,
  • Raitwood - lai valik ja suur laoseis sellest mis olemas on, hea netipood, samas väikseid eriasju eramajale ei tee;
  • Puumarket - lähedane nurgapood vastavalt kallima hinnaga, tasub üksikut lauda ostmas käia; samas vähe suurema kogusega teevad täiesti mõistliku projektihinna,
  • Balticloghouses (Annikoru) päris suure profiilivalikuga, neilt ongiülaloleva Karlova profiil,
  • Assiku (Tartumaalt) omab eriprofiile,  
  • Eldur Puit (Pärnu) teeb vanaaegseid liiste ja lauaprofiile,
  • Pinska-s (Viljandi) on mitmed vanad profiilid  olemas
  • Lihtmaterjali (prussi, lauda) suuremas koguses tasub saeveskist tihumeetriga küsida - näiteks võiks Ihamaru ja Igavere saekaatrid üles otsida.
  • Materjale, ka puitu olen toonud peamiselt Tartu ESPAK-ist - kui osta palju ühest poest, ja see pole suur nagu K-Rauta või Bauhof, siis võib projektimüügist päris hea allahindluse saada (vihje: küsi Gennadit).
Tallinnas ja Harjumaal on veel kindlasti palju tegijaid, mulle jäid nood lihtsalt kaugeks. Võibolla on ka Tartumaal mõni, kes mulle ette ei jäänud. Kui oskad soovitada kedagi, anna teada.