Põranda soojustamisest üldiselt oli juttu varasemas postituses. Nüüd sai esimese korruse põrand üles võetud, ja nägi mis seal all siis lõpuks on. Prooviaugud said freesitud varem ja mingi aimdus oli, et midagi mõnusat seal ei ole. Põrand oli valdavalt papiga üle löödud ja eelmistelt omanikelt oli tulnud vihje, et soe ta kindlasti ei olnud. Väljast oli näha, et on olemas põhimõtteliselt soklis tuulutusaugud.
Enne kui põrandalaudu lahti võtma hakati oli veel küsimus, et kas võtta ettevaatlikult et saaks ehk vanu laudu korduvkasutada; aga arvata võis et need on pandud suurte naeltega ja tegu on täispunniga, seega oleks see väga suur lisatöö. Laud mingi eriline laius ja iludus pealt ei paistnud, ja pealegi oli juba plaanis seal teha põrandasoojustus, seega loobusime lauast. Niisiis, põrand üles ja mida me näeme seal all. Eks kaks pilti ütlevad rohkem kui kaks tuhat sõna. Palk ei lähe kitsamaks pildi perspektiivi pärast, vaid see põrandatala välisseina äärne ots ongi muutunud tolmjaks ajalooks. Näha on ka kilekottidest meisterdatud hiirepesa.
Ja ega aeg laudadelegi alt poolt asu pole andnud:
Jah, selline võib olla põrandatala ning põrandalaud kui ta on olnud umbes 90 aastat otse pinnase peal, ja seda on mõnuga purenud söönud mutukad ja seened. Igatahes ekspredid vaatasid ja vaagisid ja ütlesid et seda tala ega lauda taastada ei tasu. Lauahunnikust veel üks pilt, tegelikult pealt on ju päris ok. Kui põrandapapi ka paned, siis ei saagi aru mis all halvasti on:
Iseenesest laiust ju on, lihtsalt paksusega on lood halvasti :). Ühes toas oli põrandat ka remonditud kunagi vene ajal (seal oli vist tulekahju kunagi - ka ahjud on seal "kõigest" 30-40a vanad), ja paigaldatud uued põrandatalad ja lauad olid korralikult õlitatud mingi õudsa masuudiga mustaks ja vasatvalt haisvaks. Isenesest see must tökat hoiab puu hävitajaid eemal küll, ja see tala näib päris ok. Pildil on ka solkli tuulutusava, mis on iseneesest ok, muidu oleks ammu põrandad sisse mädanenud.
Tänapäeval aga nii ei tehta - kui siia talasse pääseb mingi satikas näiteks otsast või kuivamispraost sisse, siis teeb ta seest ikkagi aastatega puhta töö, nii et selliselt "igaveseks" tehtud talasid võib leida seest tühjaks sööduna.
Mis on aga siin süstemaatiline põhiviga, on tala uputamine täiteliiva sisse. Nii teha ei tohi, see võimaldab niiskusel ja satikatel mõnusasti tegutseda. Samuti oli tala ja liiva vahele alla pandud tõrvapapp, ka see teeb pigem halba. Talade vahele käib soojustus ja nende alla käib tuulutusvahe, selline põrand on ka tänapäeval täiesti sobiv.
Et asja õige kontruktsioon üle korrata, siis joonis põhjanaabrite juhendist:
Meie uus 1. korruse põrand on plaanis teha siiski põrandaküttega, ja selleks valada betoonkiht. Siis selline õhus olev põrand võib jääda nõrgaks ning konstruktsioon tuleb umbne:
Vahtpolüstüreenplaadiks peaks olema korralik kraam: XPS - sinine Styrofoam (kallim kui levinud "peno" EPS, aga niiskuskindel ja mõned ütlevad et ainus mida otse maa peale panna kannatab), sobima peaks ka selle analoog Finnfoam-i XPS. Seda pannakse kaks kihti, kindlasti omavahel nihkes vuukidega, et horisontaalseid külmavahesid ei tekiks - alla läks 100mm, peale 50 mm plaat. Penode alla liiva sisse lähevad kommunikatsioonid mis külma ei karda, sest maja all on oodatav temperatuur +7-8 C, keskmine maa temperatuur, ära ei külmu aga sooja vee jahutab ära: elektrihülsid ja kanalisatsioon. Kanalisatsioon tuli jäi meil veel osalt (algusosas) penode vahele, sest vastu tuli seal keldri valatud lagi ja sügavamale seal minna ei saanud:
Need vist ongi kaks põhilist populaarset soojustatud põranda lahendust.
p.s. nii nagu 21. sajandil, nii ka tehti sada aastat tagasi maju vastavalt eesmärgile. Antud maja algne ehitaja/tellija (ma kahtlustan muide sind, Oskar Menning) tegi selle ilmselgelt müügiks või üürimajaks. Ja juba mõne aasta pärast ta selle ka müüs neile, kelle lapselastelt selle ostsime. Ja kõik mis silma ei jää, oli ikka tehtud nii odavalt ja viletsasti kui aga sai. Lisaks absoluutselt soojustuseta jäetud põrandale, kus õhukeseks mädanenud laua all oli välisõhk (ma arvan et kui talvel vesi maha kukkus, siis see sinna ka külmus), oli majasiseste vaheseinade alla jäetud panemata ka vundament - lihtsalt sein seisis (ja altpoolt mädanes) alusliiva peal. Pole siis imestada, et maja sealt keskelt vähemalt 5cm madalamaks oli vajunud. Hea et vähemalt ahjudele vundament taibati alla valada, muidu oleks need olnud juba ammu omadega keldris.
Enne kui põrandalaudu lahti võtma hakati oli veel küsimus, et kas võtta ettevaatlikult et saaks ehk vanu laudu korduvkasutada; aga arvata võis et need on pandud suurte naeltega ja tegu on täispunniga, seega oleks see väga suur lisatöö. Laud mingi eriline laius ja iludus pealt ei paistnud, ja pealegi oli juba plaanis seal teha põrandasoojustus, seega loobusime lauast. Niisiis, põrand üles ja mida me näeme seal all. Eks kaks pilti ütlevad rohkem kui kaks tuhat sõna. Palk ei lähe kitsamaks pildi perspektiivi pärast, vaid see põrandatala välisseina äärne ots ongi muutunud tolmjaks ajalooks. Näha on ka kilekottidest meisterdatud hiirepesa.
Ja ega aeg laudadelegi alt poolt asu pole andnud:
Jah, selline võib olla põrandatala ning põrandalaud kui ta on olnud umbes 90 aastat otse pinnase peal, ja seda on mõnuga purenud söönud mutukad ja seened. Igatahes ekspredid vaatasid ja vaagisid ja ütlesid et seda tala ega lauda taastada ei tasu. Lauahunnikust veel üks pilt, tegelikult pealt on ju päris ok. Kui põrandapapi ka paned, siis ei saagi aru mis all halvasti on:
Iseenesest laiust ju on, lihtsalt paksusega on lood halvasti :). Ühes toas oli põrandat ka remonditud kunagi vene ajal (seal oli vist tulekahju kunagi - ka ahjud on seal "kõigest" 30-40a vanad), ja paigaldatud uued põrandatalad ja lauad olid korralikult õlitatud mingi õudsa masuudiga mustaks ja vasatvalt haisvaks. Isenesest see must tökat hoiab puu hävitajaid eemal küll, ja see tala näib päris ok. Pildil on ka solkli tuulutusava, mis on iseneesest ok, muidu oleks ammu põrandad sisse mädanenud.
Tänapäeval aga nii ei tehta - kui siia talasse pääseb mingi satikas näiteks otsast või kuivamispraost sisse, siis teeb ta seest ikkagi aastatega puhta töö, nii et selliselt "igaveseks" tehtud talasid võib leida seest tühjaks sööduna.
Mis on aga siin süstemaatiline põhiviga, on tala uputamine täiteliiva sisse. Nii teha ei tohi, see võimaldab niiskusel ja satikatel mõnusasti tegutseda. Samuti oli tala ja liiva vahele alla pandud tõrvapapp, ka see teeb pigem halba. Talade vahele käib soojustus ja nende alla käib tuulutusvahe, selline põrand on ka tänapäeval täiesti sobiv.
Et asja õige kontruktsioon üle korrata, siis joonis põhjanaabrite juhendist:
Meie uus 1. korruse põrand on plaanis teha siiski põrandaküttega, ja selleks valada betoonkiht. Siis selline õhus olev põrand võib jääda nõrgaks ning konstruktsioon tuleb umbne:
Vahtpolüstüreenplaadiks peaks olema korralik kraam: XPS - sinine Styrofoam (kallim kui levinud "peno" EPS, aga niiskuskindel ja mõned ütlevad et ainus mida otse maa peale panna kannatab), sobima peaks ka selle analoog Finnfoam-i XPS. Seda pannakse kaks kihti, kindlasti omavahel nihkes vuukidega, et horisontaalseid külmavahesid ei tekiks - alla läks 100mm, peale 50 mm plaat. Penode alla liiva sisse lähevad kommunikatsioonid mis külma ei karda, sest maja all on oodatav temperatuur +7-8 C, keskmine maa temperatuur, ära ei külmu aga sooja vee jahutab ära: elektrihülsid ja kanalisatsioon. Kanalisatsioon tuli jäi meil veel osalt (algusosas) penode vahele, sest vastu tuli seal keldri valatud lagi ja sügavamale seal minna ei saanud:
Need vist ongi kaks põhilist populaarset soojustatud põranda lahendust.
p.s. nii nagu 21. sajandil, nii ka tehti sada aastat tagasi maju vastavalt eesmärgile. Antud maja algne ehitaja/tellija (ma kahtlustan muide sind, Oskar Menning) tegi selle ilmselgelt müügiks või üürimajaks. Ja juba mõne aasta pärast ta selle ka müüs neile, kelle lapselastelt selle ostsime. Ja kõik mis silma ei jää, oli ikka tehtud nii odavalt ja viletsasti kui aga sai. Lisaks absoluutselt soojustuseta jäetud põrandale, kus õhukeseks mädanenud laua all oli välisõhk (ma arvan et kui talvel vesi maha kukkus, siis see sinna ka külmus), oli majasiseste vaheseinade alla jäetud panemata ka vundament - lihtsalt sein seisis (ja altpoolt mädanes) alusliiva peal. Pole siis imestada, et maja sealt keskelt vähemalt 5cm madalamaks oli vajunud. Hea et vähemalt ahjudele vundament taibati alla valada, muidu oleks need olnud juba ammu omadega keldris.
No comments:
Post a Comment