Thursday, September 7, 2017

Internet ja TV


Mida küsivad tänapäeva lapsed iga päev uues kodus? Mõistagi: issi, millal wifit saab! Esialgu mõtlesin, et pole midagi lihtsamat, otsin ülesse Telia juhtmepaari, mis sügisel enne remonti veel töötas, ühendan ruuterisse ja töötab. Aga ei, ja pika uurimise peale Telia ja Ericssoni tehnik sedastas, et juhe on majaseinavahel lootusetult läbi puuritud ning tuleb uus panna. Mitte üksnes seinas, aga ka kraav kaevata ja uus kõri panna. Seda siis et saada vana "hea" vaskjuhegi majja. Tulemus ühesõnaga selline. 

Kuni tehnikut ootan (järjekord 2 nädalat), hakkasin uurima ja katsetama, et mis variandid Tartu aedlinnas 2017.a. sügise seisuga võtta oleks. Võibolla leiab parema kui see aeglane vask.

1) Fiiber, ikkagi 21. sajand. Majja kaablit ei tule, seega peab ühenduse tekitama.  Umbes juunikuus üritasin saada Teliast, kes suunas Eltel-isse, pakkumist fiiberühenduseks. Küsisin Teliast ehitajate portaalist tehnilised tingimused, selgus et tuleb u 300m kaugusest kaevust vedada kaabel, olemasolevas hülsis. Hinnapakkumist Eltelist ei saanudki, öeldi et "enne aasta lõppu ei saa". Siis sain teada nipi, kuidas Telia koduleht arvutab esialgse fiiberühenduse hinna automaatselt. Seda pidi Telia tehniline inimene ise õpetama, sealjuures nende teenindajad seda võimalust ei soovitanud ega vist ei teadnudki. Hinnaks anti esialgne 1700 EUR, mida pole vähe aga keskmine pidavat isegi veel kallim olema (2500-3500). Kui saaks selle jagada naabermajadega kuidagi, siis väga ulmeline ei tundugi. Aga esialgu jäi kõrvale. Vt allpoolt ka internetkoju.ee projekti.

2) Mobiilivõrkude ühendused



* Telia ei paku piiramatut 4Gd (mingi aeglane pakett on, aga seda vist ei pakutagi kui kaabel on läheduses). Samuti näen oma iPhone Telia ühendusega aegajalt E logo suisa - kiirus on nadi (või on telefoni viga, ei tea). Igaljuhul jäi see kõrvale.
* Elisa SIM-i leidsin, panin ühte vanasse (ja kehva) ZTE ruuterisse ja valisin uueks paketiks "profikasutaja" 60G/kuus. Kuu 5ndaks kuupäevaks oli sellest 50% kulutatud, ning ma polnud peamist kasutajat (turvakaamerat mis striimib) veel isegi ühendanud. Natuke teleka järelvaatamist ja laste telefonid suutsid selle tekitada. 
* Võtsin siis Elisast ja Tele2-st uue korralikuma Huawei ruuteri. Mudel: B315. Kõrvamärkusena üldiselt ongi Huawei 4G-ruuterid hetkel vist parimad mis Eestis saada on - testisin ka ühte Telia pakutud Zyxel-it aga too on 2x aeglasem, ZTE ei kannata üldse kriitikat. Tele2 piiramatu ühendus on tõesti piiramatu: speedtest.net (sellesse tuleb küll kriitikaga suhtuda - operaatorid tuunivad kuuldavasti oma võrke spetsiaalselt tema jaoks) näitab andis ligi 100Mbps alla ja üle 50Mbps ülesse. Päris hea, kuigi kõikumine on moblaühendusele omaselt suur. Elisa SIM-iga samas ruuteris jäid numbrid suurusjärgus ligi 1.5-2x madalamaks, mis pole ka paha, aga saab ka hakkama. Isegi levipulki näitab ruuter Elisal 2/3-st, Tele2-l on see põhjas, ilmselt on antud aadressil lihtsalt baasjaam lähemal. Mujal võib vabalt vastupidine tulemus tulla, aga majaga ma paremasse levisse ei koli. 
Tele2 speedtest siis selline: 

Ja tüüpiline Elisa testitulemus samast kohast (nb! see on ühes konkreetses kohas vaid mõõdetud):

3) Levikom uue põlvkonna raadiolink - "virtuaalne fiiber" lubab häid kiirusi ja lühikest viivitust. Liitumine pidavat käima "2 tunniga", mis on palju parem kui päris-fiibri 6-9 kuud. Tegin päringu, ja ei enama kui täpselt 1 kuu pärast helistati tagasi. Selgus, et nõudlus on kõrge ja kui septembri alguses järjekorda panna, siis detsembris saaks paigaldaja aja. Seega see 2 tundi, mida lubatakse kodulehel paigaldusajaks, on päris julge turunduslik liialdus. Miinuseks on lisaks ulmepikale reageerimis- ja  liitumisajale, et tuleb leida fassaadil või katusel koht, kuhu antenn kõlbaks panna ja juhe vedada, ja antennil peab olema otsenähtavus Soinaste telemasti (või muusse sobivasse nende masti). Mul on mast täpselt tänava ja eesfassaadi poole ja kuigi see antenn pole päris satilätaka mõõtu, siis eriline kaunistuselement see pole. Ja ma tänavafassaadi tahaks ainult kaunistuselemente. Tegelikult peaks saama seda üle värvida?

4) Starman on rohkem tuntud kaablineti pakkujana, aga nende kaabel mulle ei ulatu. Neil on ka üle õhu paketid (vana nimega ZOOM), millest Internet on vist tegelikult tehniliselt Elisa mobiiliühendus (seega eeldatavalt sama hea), lihtsalt pisut teise hinnaga. TV teenus on neil DigiTV õhu kaudu (DVB-T), seega uuematesse telekatesse sisse ehitatud, samas funktsionaalselt üsna piiratud; ja võib vajada välisantenni. 

5) Skylive, kellest pole enne kuulnudki, tundub olevat turundusosakonnata Starman (mulje üliminimalistlikust kodulehest), kes samuti fiibrit ja üle õhu ühendusi ja TV-kanalit pakub. Eelkõige vist maal ja linnades kus teised väga ei ole; Tõrva ja Pärnu jäid silma reaalse ühendusega. Avaldus saadetud, näis kas on kiiremad kui 1-kuulise vastusega levikom.

6) http://www.internetkoju.ee/ - pole varem sellestki kuulnud, aga see projekt plaanib teha 150 € liitumistasuga fiiberühendusi Lõuna-Eestis, muuhulgas ka Tartusse. Huvi avaldusi võtavad vastu kuni 30.09.2017. Ei kõla üldse pahasti, avaldus saadetud, kiiret tehniku visiiti siit aga ei oota.

Nüüd järgmine küsimus on, et kuidas telekanaleid näha. Vabalevi on uutes telekates sees (jah, ostsin uue teleri pärast 20 aastat), aga TasutaTV nõukaaja tasemel kanalivalik (valida saab ETV ja ETV vahel) ei rahulda kõiki päriselt, seega uurisin mis tasulised variandid oleks:
a) Telia TV digibox, nõuab Telia ühendust. Paraku kuna Telia ühendus tuli kõrvale jätta, siis ei saa seda valida. Muidu olen nende teenusega väga rahul olnud, järelvaatamised, filmiriiulid jne on meie tipptasemel. Parandus: paistab, et Telial on teenus MINU.TV KODUS, mis töötab ka muude ühendustega.
b) Elisa BingeTV on digiboxiga lahendus mis pole seotud netipakkujaga, samas kas nad seda müüvad, ei tea. Mu avaldusele pole paari päeva jooksul vastatud. Ehk pole nii uimased kui Levikom.
c) Levikom pakub TV digiboxi mis tundub normaalne, aga nõuab ka nende netiühendust, nagu Telia. Ja liitumisaeg: pool aastat.
d) Skylive kodulehe infolt jääb mulje et neil on mingi digibox.
e) Videolaenutustest pakuvad Eestis Netflix ja Viaplay kuutasulist arvutikogemust, lisaks Teliale ja Starmanile kes pakuvad seda vaid enda teenuse osana. Netflix eelis on mugavus, sest see on osades uutes telekates, DVD-playerites ja mängukonsoolides sisse ehitatud, samas on filmivalik Eestis nadi, pole subtiitreid. Viaplay filmivalik paistab olevat mõneti eestipärasem, kuigi ka palju idapoolse suure naabri poole kaldu, siiski on ka kodumaist kraami ja eesti keelde tõlgitud filme.

Ja lõpuks pole ebaoluline ka hind. Siit lihtsustatud kokkuvõte, vaadates pigem kiiremaid netiühendusi ja minimaalselt telekanaleid subjektiivse eelistusena:

  • Telia TV+Internet vaskaablist max 40/10M, ruuter+digibox ~200€, kuutasu 32€/kuu, Minu.TV kodus 6 €/kuus.
  • Elisa BingeTV+Internet 30/5M 30€/kuus, piiramatu Elisa net (reaalne 60/30 kanti) 39€/kuus  
  • Tele2 kiire Internet (reaalne 100/50M); 40€/kuu või 30/10M 21€/kuu. ruuter 100$ . TV teenust pole 
  • Levikom Internet 50/20M + 25TV kanalit: 37€/kuus + 200€/paigaldus 
  • Starman Internet 30/5M + 34TV kanalit, 26€/kuu, piiramatu Internet 37€/kuu (mis on vist Elisa 4G?) 
  • Skylive  Internet 30/10M õhu kaudu (fiiiber siis sama hinna eest 150/150M) + TV 38€/kuu, + stardipakett 200€
  • Videolaenutused juurde: Netflix laenutus 10€/kuu umbes, Viaplay 7€/kuu
Minu enda järeldus tundub olevat, et eelkõige paigalduskiiruse, aga ka sidekiiruse maksimumi saaks mobiilse piiramatu ühendusega. Kiireim, kuigi kallivõitu kombinatsioon oleks näiteks Tele2 piiramatu + Elisa BingeTV. Vähemalt niikaua kui fiiber kohale jõuab, et siis sellega gigabiti tuppa tuua.

Uuendus poolteist aastat hiljem (2019 veebruar):
1. Skylive käis kohapeal katusel uurimas enda juhtmevaba ühendusevõimalust. Kiiruseks lubati u 50Mbps, ja TV jaoks on vajalik veel eraldi satitaldrik, seetõttu jäi nendega äri pooleli, ja minu valikuks jäi Telia 
2. Internetkoju.ee aktiveerus ja saatis 2019 alguses kirja, et nüüd saab lepingu ära teha - 150EUR tasu eest fiiber koju. Et see on üle 10x odavam kui Telia ligi 2000 EUR pakkumine, siis saatsin neile raha ära. Pärast lugesin lähemalt, et nende paigaldusaeg on 2019-2020, või võis see veel hiljem olla :( Huvitav, mis saab kui Telia vahepeal oma vase jõuab välja vahetada, tuleb kaks fiibrit majja? 

Monday, September 4, 2017

Varustajad


Ühe õige filmi lõppu käivad subtiitrid, tegijate nimedega. Teen siin ka kokkuvõtte nendest, kes sel objektil osalesid pisut suuremas osas. Kui keegi tahab kontakte ja soovitusi, siis võtke otse minuga ühendust, või kui keegi end ära tunneb, või olen unustanud siia panna, võib ennast kommentaaris ise reklaamida. Kui spam-i tekib, kustutan ära :) Enamus neist on samuti leitud soovituste kaudu.

  • Ehituspealik: Marko Tallinnast
  • Ehitusel teised meistrid: Kulno Pärnust, Mihkel (mööbel, puutööd), Urmo, VR Ehitus Pärnust
  • Projekteerija: Novarc
  • Sisekujundus: peamiselt Liisi (ise tehtud hästi tehtud), Anu
  • Üldehituse materjalid: peamiselt ESPAK, väiksemas mahus vist kõik Tartu ehituspoed. Soovitada julgen ka Decorat
  • Krohvimine: Roffi
  • Värvid, sisustusmaterjalid: Marde, RM Stuudio, Värvikeskus
  • Katus: Arssin
  • Fassaadi lauad: Pinska Viljandimaalt
  • Trepi ehitus: Heiki
  • Aknad-uksed: Armin Puit, Roswood (kremoonid), Nominente
  • Elekter: InVolt OÜ, Silman Elekter
  • Santehnika ja vannitoad: Vannitoapood, Hals, Noto outlet
  • Torutööd: Alar ja meeskond
  • Põrand: Priidu Põrandad
  • Radiaatorid: Torujüri, Värvispectrum pulbervärv
  • Prügi äravedu konteinerid: elevus.ee 
  • Nõustajad: Hillar, Preet, Sulev, ja veel 100 sõpra ja tuttavat
  • Last but not least: finantseerija Swedbank

Lõin huvi pärast kokku ka kulud. Mis seal salata, neil kes vaatasid lakke ja ütlesid et "siin läheb ostmisele lisaks teist samapalju remondiks" oli üsnagi õigus. Kindlasti saab remonti teha ka odavamalt (ja kinnisvaraarendajad kindlasti teevadki), aga enda jaoks ja ilusti tehes läks meil u 1000€ ruutmeetri kohta.

Täpsemaid lõpptulemuse pilte ma ei plaani siia välja panna, seda tuleb ise vaatama tulla. Võta ühendust ja lepime aja kokku. Võibolla tuleb ka mõni avatud uste päev :)

Monday, June 19, 2017

Seinaviimistlused lubikrohviga

Kips karkassiga seina ja värv (või tapeet) peale stiilis remonti olen varem teinud - lihtne ja soodne variant, tulemus on ettemääratav aga samas üsna igav ning mõneti kõle. Siin majas püüame seinte viimistlusega pisut enam, et tulemus oleks ilusam ja huvitavam. Pähe tulevad variandid oleks puhastatud alusseinad (ehk siis palk või punane poolpuhta vuugiga tellissein - tänapäeva klassika), voodrilaudis, puutahveldis või nii nagu sel majal vanasti oli tehtud -  krohvimine. Puhastatud seintega Tartus originaalitseda pole just lihtne. Voodrilaudis võib olla päris hästi omal kohal, ning vanasti seda päris palju ka kasutati, sest võimalikke siseruumi plaate polnud, aga tänapäeval võib see mõjuda suvilalikult. Puutahveldis võib olla väga eksklusiivne ja ilus vanaaegne materjal, mõisates ja lossidest leiab sageli just seda; samas see nõuab ruumi, väikeses toas võib hakata ahistama (kui on tume, mis ta tavaliselt on), ja korralikult tehtuna on ka päris kallis. Juba materjalikotte läheb maja peale hea mitu tonni


Algselt oli idee katta osades ruumides alumine osa nn lambriiga - see on kui seinte alumine osa on puitlaudise või tahveldisega kaetud. Kui reaalselt jõudsime niikaugele, siis tundus, et ruumid jäävad selle jaoks väikeseks. Eriti arvestades, et vana ja mitte nii sirge seina puhul ei saa laudist tihedalt seina vastu panna, vaid tuleb paika loodima hakata. Kuigi sai googel ribadeks otsitud, ja kiusatud poode ning meistreid, et leida hulga spetsiaalseid liiste ja laudiseid, jäi asi kõrvale. Siin näiteks on üks paremaid leide: Värvikeskuse ilus nende enda profiiliga lambrii ja tapeedi näide. Kui oleks sile uus kipssein selle taga, siis saaks nii igati kena romantilimi ruumi.


Seega sai põhiviimistlusena valitud krohv, konkreetsemalt linnamaja kohaselt lubikrohv, sama mis oli majas ka algne sein. Pehme savikrohv on ka mõnus, aga vähem praktiline ja minumeelest sobib enam maamajja. Krohvile võib mõelda kui aluspinnale, mille peale saab veel otsustada, mida panna ja mis tekstuuriga seda teha - pahteldada, värvida, kasvõi tapetseerida või näiteks riidega katta. Krohv ka soojustab päris edukalt - termokaameraga vaadates talvel seina krohviaukude osas ilmnes  mitmekraadine erinevus. Lisaks see  reguleerivat õhuniiskust - tõmbab endasse liigset ja annab hiljem välja. Teisalt korralik, käsitöö-lubikrohv mitte kõige lihtsamatesse oludesse on ikkagi päris kulukas, võibolla üldse kõige suuremaid kuluartikleid antud maja projektis.

Vanad krohvitud seinad olid aegade jooksul valdavalt tapetseeritud, tapeedialuse makulatuuri järgi veel enne 10 aastat pärast hoone ehitamist. Ilmselt oli 1930ndatel tapeet moes ja tundus võrreldes värvitud krohvseinaga hubasem, huvitavam ja mõnusam. Vana tapeet tuli ära võtta, mis oli omaette suur töö - kasutatud sai nii mehhaanilist lihvketast,  tapeedieemaldiga leotamist kui pahtlilabidaga kraapimist. Sinna läksid endalgi nii mõnedki puhkepäevad. Vana seina sisse uuristati uued juhtmed, ning usteavade ja seinte ümbertegemisega said need ohtralt rikutud ning vajasid üksjagu järelparandusi jämeda krohviga. Seinu oli mitut sorti - näiteks oli palkseina ja laudisega seinad, millele läks täiskomplekt - krohvi alusmatid (vana hea pilliroomatt) ja jämedad krohvivõrgud, sinna peale jäme krohv (0-4 mm). Osad uued seinad said tehtud või kaetud Fermacelli plaadiga, mis on põhimõtteliselt kipsplaat, aga ohtra vanapaberiga ja oluliselt soliidsem, massiivsem, raskem, veekindlam, tugevam (hoiab naelu/kruvisid) - ja kallim. Fermacelli eeliseks on, et sellele mingit aluskrohvi ehitist vaja ei läinud, saab piirduda vaid viimistluskrohvi pinnaga. Siia pildile on sattunud kolm põhilist alusseina - fermacell, roomatiga kaetud vana puitsein (palk) ja vana krohv kus on mis iganes värvikihid ja lõhutud uute juhtmete käigud:


Esimene krohvikiht on vana pinna täitmine ja kroviparandused, mis näevad üsna robustsed välja:



Erinevaid krohviviimistluse näiteid leiab muide päris toreda valiku Safrani poe seinalt. Viimaseks krohvipinnaks läks meil kõikidele nendele alusmaterjalidele peenike võrk ja 0-1mm fraktsiooniga pealiskohv/pahtel Saviukumajast.



 

Kui krohvipind pole värvitud, siis on üks probleeme, et seal olev liivatera jääb pudisema. Selle vältimiseks tuli pinda hõõruda karvase harjaga ja (kaseiinipõhise või silikaadipõhise) kruntvärviga  üle võõbata. Silikaadipõhine kruntvärv on tuntud ka tapeediliimi nime all. Ja pärast kruntimist veel üle hõõruda. Mulle on jäänud mulje, et Saviukumaja peen savikrohv (0-1mm teraga) on suure ilusa tekstuuriga, aga suhteliselt pudisev, näiteks Safrani pakutav Saksa Kreidezeit toodang on peenema tekstuuriga ja sisaldab aineid mis liivatavad põrandaid puutudes vähem. Nii et tasub ringi vaadata, enne kui otsustada lõppkihi valik.



Teine probleem vana maja ülekrohvimisel on seinte ajalugu - krohv on sidus materjal mis armastab aluspinnast eri asju esile tõmmata. Eriti julgelt vana korstna peal hakkab sageli pigi läbi tulema ja kui spetsiaalselt alust ei kata, siis tekivad üsna tumedad laigud peale. Aga neid laike ja ebaühtlusi tuli ka mujal, kus vana seina sees võis aastakümnetega mis iganes imbunud olla. Päris ühtlase pinna sai tegelikult ainult päris uue alusega seina peal (Fermacellil), igalpool mujal vana krohvi peal jääb näha kas läbiimbunud materjal või ka ehituse käigus tehtud juhtmesoon, mis on pisut teise/uuema pealiskattega kaetud. Lubikrohvi saab ka toonida, näiteks värvilist savikrohvi või pigmenti lisades. See annab päris ilusa, hästi nõrga, tooni, aga laigulisus tuleb toonitud pinnal veel eriti hästi välja, nii et soovitaksin sellega olla ettevaatlik. Samuti on niimoodi toonitud seina raske parandada - kuidas sa praktikas hiljem teed näiteks kaks supilusikatäit õige tooniga paranduskrohvi.

Kui lõpuks veel üks asi mainida, mida oleks ehk teisiti pisanud planeerima on radiaatorite torud - need oleks saanud ilmselt ka seina sisse rohkem peita.


Samuti tasub arvestada, et krohvimassi kuivamine tähendab tohutu koguse vee aurustumist, mis lööb tubades niiskuse üles õige mitmeks nädalaks. Kui seal on näiteks uued puitpõrandad või -aknad, siis need saavad päris kõva koormuse ja võivad viga saada.

Tuesday, June 6, 2017

Heli isoleerimine

Eestlane armastab privaatsust ning parim kaugus kahe elamise vahel pidavat olema selline, et enda maja hoovist järgmine maja ei paista. Ses mõttes sobib võsas elamine meile tõesti hästi, nagu Mikita ütleb. Linnas aga satuvad elamised suisa ühte hoonesse, seega on vaja neid maksimaalselt muidu eraldada. Üks eralduse küsimusi on heliline - ei taha kuulata naabri muusikavalikut (mis on alati kohutav) ja muid elamise hääli.

Vanades palkhoonetes, ka kortermajades lahendati heliisolatsioon üsna lihtsate ja loomulike vahenditega: vaheseinad olid massiivsest puidust (palk), kahele poole pandi krohvikiht roomattidega (samuti summutab), uksed pandi juba soojuse pärast üsna õhutihedad ja paksud, põrandate vahele pandi mulla/liiva segu, et teha need massiivseks, mis vähendab samuti sammumüra.

Hooletu euroremondiga on lihtne see hävitada - seinad on õhukese karkassiga kips, mille sees võib küll olla vill, et kumisemist vähendada, aga see aitab vähe. Põrandad võetakse ülesse ja vana mulla asemel pannakse kerged mineraalvillad. Kusjuures kõik näib ehituse ajal ilus ja mõnus, alles elamise käigus tuleb välja et mis jube lemmikraadiojaam naabril on ning siis on midagi parandada juba hilja, teisisõnu väga kulukas.

Heliisolatsiooni kohta leiab päris põhjalikult erinevaid jooniseid ja arvutusi Tiit Masso raamatust Ehitusfüüsika ABC . Samuti on üks rohkete arvudega artikkel värskes ajakirjas Pööning. Praktikas on vanal hoonel sul ees olemasolev situatsioon, ja põranda ning seinte kasvatamisel tulevad kiiresti ette füüsilised või eelarvelised (töömahu) piirangud.

Päris spetsiaalseid seinte heliisolatsiooni plaate ma meie kaubandusvõrkudest ei tuvastanud. Pakutakse universiaalseid poolpehmeid plaate, näiteks iso-plaat, mis muuhulgas ka heli peaksid summutama. Eks summutavadki. Ainus tõesti heli jaoks tehtud erimaterjal, mida nägin ehitusmessil, oli SIMFOFIT, aga seda vist Eestis keegi veel ei müü. Tootja esindaja lubas küll, et "varsti eesti keegi veebiehituskauplus võtab müüki", prantsusmaa veebipoes ei näi isegi väga kallis olevat. See vanast tekstiilist kokku pandud plaat peaks küll päris tumma seina suutma teha. Mingeid analooge meil vist pole?


Meie Tartu majal on üks ümber ehitatav korteritevaheline vahesein, kus on vanad uksekohad kinni ehitatud. Esialgu sai see lihtne puit-karkassein kahepoolselt fermacelliga kaetud, ja vahele vill. Fermacell on üsna raske materjal, nii umbes kahekordse kipsikihiga võrdne, aga ikkagi esialgne lahendus raadiotesti see ei läbinud - kõrvaltoast on keskmise tugevusega raadio ilusti kuulda. Seega tuleb see teha ümber kahekordse, omavahel mittekokkupuutuvale karkassile, ja vahele heli levikut vähendav materjal - mõni soovitab veel et parem on erineva tihedusega materjale kasutada.

Korteritevaheline vahesein on vana üsna minimaalne, all laudis ja krohv, peal otse taladel lauad, ja vahel pisut mulda massi lisamiseks. Sinna plaanime vahele ja uue põranda alla kuidagiviisi kombineerida paksemaid plaate (iso-plaat, või sammumüra plaat) ja seina ääre heliisolatsiooni kummid. Sinna peale ujuvalt laudpõrand. Paraku põranda paksust ei kannata eriti tõsta, uksed tulevad ette. Teises toas põrandat ei taha üldse üles võtta, seal sai 25mm isoplaat pandud alla lakke, uue laudise taha. Loodetavasti midagigi aitab, vähemasti ruum ei ole magamistuba mis nõuaks rohkem vaikust. Kui on veel mingeid soovitusi heliisolatsiooni nippidest, siis võiks teada anda.


Friday, June 2, 2017

Tammelinna miljööala

Huvitavat üldist lugemist Tammelinna miljööalast leiab Tartu linna kodulehel. Esimene sealsel näidispildil olev hoone on samas täpselt selle piirkonna keskel, mis järgmise üldplaneeringu järgi plaanitakse miljööalalt välja jätta. On see siis hea, või halb uudis maja omanikele - ei oskagi öelda. Teab keegi kommenteerida?


Sunday, May 14, 2017

Põranda lõppviimistlus

Põrand, mille peal käime on nii oluline, et sellest on mitmel korral varemgi siin juttu olnud. Viimati lõppes see betoonivaluga, aga see pole päris lõpp, vaja on ka sinna peale midagi panna. Klassikaline eelistatud põrand võiks olla ilusatest laiadest ja paksudest männi- või kuuselaudadest pealispind, aga põrandakütte puhul arvavad paljud et mõistlikum on õhem materjal, et soojus läbi tuleks. Eks lõpuks tuleb ilmselt ka paksemast materjalist soojus läbi, lihtsalt palju aeglasemalt, aga õhemaks materjaliks pakutakse eelkõige lehtpuust põrandakatet, mis liimida betooni peale võimalikult tihedalt. Põrandakatete valik on tohutu alates erinevatest laminaatidest, parkettidest, laudparkettide, kunstmaterjalide ja laudadeni. Viimase aja mood on "live edge" laudis - seal ei lõigata laudade servi sirgeks, vaid jäetakse võimalikult algse kõvera kujuga, ja arvutiprogrammidega sobitatakse nendest päris põneva kujuga põrand. Sellise hind on u 4x kõrgem, samas mõned ütlevad et Eesti kliimas kus laua laius juba aastaringse temperetuuri/niiskuse kõikumise tõttu muutub, on tulemus raskesti ennustatav ja ebaühtlased vahed on garanteeritud. Antud vanas majas tundus kõige loogilisem panna tagasi võimalikult samasugune laud nagu seal varemgi oli, seega jäi lehtpuust laudpõrand valikusõelale.

Lehtpuudest selgelt populaarseim pidavat olema klassikaline tamm, kuigi näiteks saar on veel tihedam/tugevam, välimuselt tegelikult väga sarnane, ja hinnalt lauana nii veerandi jagu odavam; tislerimaterjalina muide on saar umbes poole odavam. Tamme põrandalauda leiab alates suurusjärgus 40 eur/m² hinnaga, saart ehk 30 €/m² kanti ; oleneb ka selle klassist - odavaim rustik on ohtra oksakohaga ja kirjum; kalleima klassi laud on sile ja oksavaba. 

Kõrvalmõttena - tegelikult ma praegu ei oska peast öelda, miks ei võiks tehniliselt sama hästi õhukese (ja kordades odavama) okaspuu laua betoonile liimida. Kui see on samamoodi tihedalt aluspõranda küljes, siis õhukese laua põhiprobleem - läbivajumine, mis põhjustab kääksumise, ei tohiks olla suurem kui lehtpuuga. Kui keegi teab, kirjuta palun kommentaari.

Põranda mahaliimimine on suur teadus - esiteks peab olema põrand väga sile, et ei jääks kohti kus liimi ja laua vahel on suurem vahe. Mõni millimeeter on lubatud. Ebatasasuse kohalt võib teadagi oodata laua lahtitulemust, eriti kui niiskema perioodiga laud paisub pisut ja hakkab tahtma endale eluruumi. Seetõttu läks paar päeva, et betoon uuesti üle siluda, kõrgemad millimeetrid üles otsida ja eriti seinaääred lihvida teemantkettaga madalamaks; sealjuures silmas peeti eelkõige laua pikisuunda. Mõnesse madalamasse kohta tuli valada tasandussegu jällegi juurde. Õnneks oli betoonivalu õnnestunud hästi ning esialgu planeeritud kogu pinna tasandusseguga u 10mm kihiga ülevalamist ei olnud vaja teha. Pealegi vedel nn isevalguv tasandussegu ei pidavat suurel pinnal ise ideaalseks valguma midagi, kui nimest arvata võib, ikkagi kipub kopeerima algset ebatasasust.


Kui aluspind siledaks saadud, pannakse peale krunt betooni nakkeks ning sinna kammiga liim. Sellele sättida siis lauad, ilusti et otste liitekohad ei läheks kõrvuti. Lõpuks tuleb panna peale raskused, et liim maksimaalselt kinni võtaks - näiteks veega täidetud ehitusämbrid (10l värvi/liimipotid) on praktiline, odav ja käepärane lahendus. Et lauad omavahel kokku läheks minimaalsete pragudega, tuleb neid rihmadega horisontaalsuunas kokku pingutada. Laudade laiused varieeruvad üksjagu, mitme millimeetri jagu, ja kuna eriti lehtpuulauad ei ole kaugeltki seinast seina (pakis antakse erineva pikkusega lauad, alates 40cm-st kuni 3m-ni), siis on ohtralt otsaühendusi, mis kõik on erineva laua laiuse tõttu potensiaalsed praod.


Seejärel tuleb põrandalaud viimistleda. Esmalt tuleb seda lihvida - isegi tehases lihvitud tammelaud tuli mitu korda, alates jämedamast ja siis peenema liivapaberi lihvmasinaga üle käia. Lõpuks pealiskiht - klassikaline värv on täiega out, ja seda puidu raiskamist ei tee vist tänapäeval keegi. Põrand tuleb õlitada või peitsida / vahatada, et puidu muster ikka näha jääks. Eri õlide variante ja tootjaid on jällegi palju, on erinevad ökotootjad ja ökonoomsed tootjad, tundub et kindlaim (paraku ka kalleim) järeleproovitud variant on OSMO õlivaha - see annab kindla ühtlase tooni ja vetthülgava vahase pinna. OSMO puuduseks on lisaks u 2x kõrgemale hinnale suhteliselt piiratud toonide valik - on hulk pigem konservatiivseid / klassikaliseid toone, reeglina seda oma valitud värvi ei toonita. Parima hinnaga saab OSMOt vähemalt Tartus ESPAK-ist, eriti kui saab kliendihinnaga veel allahindlust. Hinna osas - tugevale tammepinnale kulus seda isegi pigem vähem kui tootja antud number purgil (vist 20m² 1 liitriga), võis pigem valida pisut kallima aga kindlama toote, sest odavamaga kokkuhoid oleks olnud vaid mõni protsent kogukuludest. Tooni valiku osas avastasin loogika, et kõige paremini sobib puidule "oma värv" - tammele (antiik-)tammetoon ja kasele kasetoon, männile sai pandud suisa värvitu. Muu tooni andmine lõppes alati kuidagi imeliku tulemusega.

Kõige hullem tulemus ei tulnud, kartsin et võib tulla liiga uus ja sile.

Lõpuks ka võrdluseks üks pilt vanadest männi/kuusepõrandatest teisel korrusel, mis said üles võtmata lapitud, lihvitud ja õlitatud toonimata OSMOga. Eks on maitse asi, aga mulle tundub isegi mõnusam kui uus ja kallis põrand.

 

Sunday, April 16, 2017

Vana aja elekter

Enne (st 1930ndatel) ja pärast (2010 ndateks) pildid. Kui keegi teab sellistest midagi (kus toodeti kasvõi), siis võiks kommentaari panna.



Sunday, April 2, 2017

Liistud toa ja akna servadesse

Üks detail majas, nii sees kui väljas, mille peale alguses ei tule, on liistud. Liistudel on mitu funktsiooni - lihtsam ja pragmaatiline roll on varjata kõikvõimalikke ebatasasusi ja ülemineku pragusid. Alati jäävad kusagile mingid praod, mis erinevate ebatäpsuste tõttu on erineva laiusega, paned liistu peale ja ongi korras. Samuti on eriti põrandaliistu taha mõnus peita ära juhtmeid. Tänapäeval ongi see liistu roll valdav, ning seetõttu on poest leitavad liistud püüavad olla võimalikud lihtsad ja märkamatud. Mitte väheolulise lisaomadusega teeb lihtsus liistud ka odavaks toota ja müüa. Kõik tahame saada asju hästi soodsalt.

Vanal ajal, kui asjad tehti käsitsi, ja käsitööjõud oli odav (ning materjal vist suhteliselt kallis), siis iga detaili puhul kaaluti ka selle esteetilist aspekti. Ning liistude teine väga oluline roll oli (ja on) esteetiliselt kaunilt raamida ruumi. Seega peab liist olema läbimõeldult sobiv ja lihtalt ilus. Nagu iga detail. Ei saa panna esimest ettejuhtuvat nurgakatet. Kaks olulisemat liistusorti tubades on põranda- ja ukse/aknaliistud.

Vana ukseliistu näide:

Ja aknal midagi sarnast. Tegelikult paljudel ustel oli ka täpselt sama mis aknal, 95 mm lai liist



Põrandaliistud polnud kõik täpselt ühesugused, eks seal oli ka tehtud pisiremonti mõnes toas ja kust sa siis täpselt samasugust aastakümneid hiljem leiad, aga peamine, arhailisem variant oli selline (95 mm lai):


Kuigi esines ka pisut teistsugust, suure kaarega, millele sarnasemaid võib ka praegu kaubandusvõrgust leida:



Vanade liistude selline äravõtmine, et neis samu saaks puhastada ja tagasi panna, on väga keerukas töö. Osalt lähevad niikuinii katki ja sobitada uut vanaga on praktiliselt võimatu. Seega tuli otsida midagi asemele. Kahjuks kaubandusvõrk (suured ehituspoed, ka puupoed nagu puumarket jt) pakuvad suurt valikut lihtsa profiiliga uue aja liiste, sekka 1-2 huvitavamat vanaaegsemat profiili. Sealjuures kõikidel näivad need vanad profiilid enamvähem samad olevat, mis võibolla sobivad, võibolla mitte. Kuudekaupa poodides ja internetis kaevamise tulemusena jäid mul sellised variandid sõela peale:
  • Eldur Puit Pärnus - teevad ja saadavad kohale. Kodulehel oli neil suurim valik vanaegsemaid liiste, kaniise ja fassaadilaudu, kuid kataloog kipub olema rohkem rõhuga valdavalt fassaadile. Mõõdu järgi leiab sobivat liistu küll, aga see mis ma sain põranda jaoks ei omanud põrandaliistu tüüpilist tagumist väljalõiget; samas polnud mul endal meeles seda nõuda. Ma arvan et nad teevad ta tellimusprofiili.
  • Eesti Höövelliist - Tartus suurim valik tundus olevat Diivaniparadiisi taga hoovis olevas laomüügis, kuid nemad varustavad ka suuri poode.
  • Värvikeskuse tapeediosakond (sic!) ei tuleks vähemalt minul just esimesena pähe, et  vanaaegseid liiste ja sisevoodrilauda leida, aga neil on päris oma kenad vanaaegsed profiilid välja töötatud. Eriti Tallinnas on viisakas laovalik ja neid saab ka värvimata.
  • Telli oma profiil - kas oma vana liistu või fantaasia järgi saab tellida tera ja lasta lõigata. Sealjuures kui kogus on mitusada jooksvat meetrit, siis ei pruugi see tulla kallim kui eelnevad - tera tehakse väidetavalt u 50 EUR-iga, ja oma puidust lõikamine ei ole meil väga kallis, poodide juurdehindlused on suuremad isegi. Sealjuures saab oma laiuse, paksuse (vanad liistud olid paksemad - 25mm isegi; uued kipuvad sinna 15mm kanti tehtavat) ja pikkuse valida (liistu jätkata ei saa!) . Õige tisleri ja hea materjali leidmine on samas keerukas ja ma kedagi soovitada ma ka kahjuks ei oska. Ole valmis ka, et tarnitakse selliseid eritellimuse liiste nagu allolevatel piltidel... :(


Kokkuvõtteks ilus kommentaar sotsiaalmeediast:
 

Thursday, March 23, 2017

Aknad ära anda

Päevad pole vennad, ja kurbusega pean tõdema, et vanade akende plaanitud renoveerimine ei tulnud välja. Oli tegijakandidaate, aga kõik langesid eri põhjustel ära - kas oli muid töid palju, või võttis tegemine liiga kaua aega, või küsiti liiga palju, või tundus see nii kallis, et isegi pakkumiseni ei jõutud. Ma olen aru saanud, et kui uue plastakna m2 on kusagil 100€ kandis, puitaken on 2x kallim, ja vana renoveerimine on seal 300-400€ kandis m2 kohta. Seega pole ime, miks meie vaeses ida-euroopa riigis on nii palju plastaknaid, isegi näiteks Karlovas ja Tammelinnas, kuhu nad kuidagi sobida ei taha. Eks käsitsi töö ongi kallis ja proovides ise mõnda akent renoveerida oli näha palju töötunde sinna läheb. Samuti uurides aknaid lähemalt vaatasid spetsialistid, et need on võrdlemisi lihtsa tegumoega ja pärast vähemalt kümmet soovitust lasta teha uued samasugused aknad (näevad välja samasugused, peavad sooja poole paremini ja tulevad poole odavamad), andsin alla ja lasingi sellised teha, kasutades vanu restaureeritud suluseid.

Nii et, kes vanu raame soovib, siis panin kuulutuse osta.ee-sse - tasuta ära anda.

Mälestuseks pildid, kuidas aknad nägid välja veel maja ees, ja kuidas hetkel nad hoovis ootavad oma saatust. Mis võib vabalt olla prügimäel 🙁☹️😱


 

Monday, March 20, 2017

Seinamaalingud



Ei ole vist ebatavaline, et vanadel majadel on esimene seina viimistlus olnud värv ja selle huvitavamaks tegemiseks peamine vahend bordüür. Siin tundub, et juba 30ndatel (gooti kirjas ajalehtede kuupäevade järgi otsustades) on siledast seinast saanud elanikel villand, ja seinu on üle värvitud ja tapeeditud hubasemaks. Ühes ruumis siiski oli alles jäetud algne värv, ja praktiliselt kõikides teistes tuli välja tapeedialune maaling. Tõsi, pooltes kohtade kas üle värvitud täiesti, või vaevumärgatav. Mõned näited siin.


Sunday, February 5, 2017

Puidu puhastamine

Ilmselt igal renoveerimisel ja restaureerimisel tekib ühe tüütu detailina küsimus, et kuidas saada puidult vana värv maha. Enamasti on tegu seal "nõukaaegse keemiaga", mida on kogunenud palju kihte ja eriti raske eemaldada. Näiteks on vaja puupõrandalt, ja ka vanadelt ustelt/akendelt.

Meetodeid leiab üksjagu:
  • Kuumaõhupuhur on soodne (ehituspoest saab korraliku puhuri paarikümne euroga), vajalik on veel paar kaabitsat. Vajab harjutamist ja kindlat kätt, tootlikkus on üsna madal
  • Speedheateri mõte on tõsta tootlikust - UV-lampidega spetsiaalne värvi eemaldamise seade soojendab üsna ühtlaselt korraga suuremat pinda, muidu põhimõtteliselt nagu puhur. Mõni ütleb, et aknalaudade/raamide jaoks sobib hästi, aga meie katsetused välisseinaga ja mujal talle eriti rakendust ei leidnud. Üsna kallis mitusada eurot, aga ehituslaenutustes ehk on ka.
  • Sooda/liiva/klaasipritsiga - olenevalt pealis ja alusmaterjalist saab valida materjali. Selle jaoks peab vastava aparaadi laenama või teenuse tellima, tehnika on juba päris kallis ja vajab oskajat tegijat. Tartu kandis on Minutor OÜ oma kodulehel just palju puidupuhastusi - fassaadid, palgid jms välja toonud. Sellest enam allpool.
  • Väikese käsilihvmasinaga - neid leiab nii lindiga või kettaga, saab delikaatselt väiksemaid pindu puhastada. Tegime sellega ühe väikese toa ja vaeva see ikkagi nõudis; aga tulemus oli igati ok.
  • Suure lihvmasinaga - kettaga või lindiga saab suuremaid põrandapindu lihvida. Soovitatakse alustada kõige jämedama paberiga, väiksema võtab värv kiirelt umbe. Aga eks siingi on vaja kogemust ja vilumust, et tulemus tuleks hea. Põrandate puhul on arvatud, et võtab liiga siledaks - nagu oleks uued lauad, ja kui tahta ilusat lainelist tulemust, siis pigem väike lihvija on parem.
Puidupinnale keemilisi vahendeid ei tea, mistahes märg asi hakkab puidu endaga ilmselt palju varem tegelema kui värviga.

Metalldetailide puhul tulevad kõne alla ka:
  • Terasharjadega mehhaaniline puhastus. Käepärane rakis, mille Urmo ehitas, oli trell seotuna laua/posti külge, et seisaks ise kindlalt püsti, sinna otsa keerlev terashari, ja kasutad seda nagu tööpinki. Korralikus töökojas on pigem käia-moodi statsionaarse aparaadi küljes neid harjakettaid nähtud.
  • Keemiline värvieemaldus on trikiga asi. On ehituspoodides spetsiaalne leedu "värvieemaldi", mille kohta ARS-i spetsid arvasid, et selle viimased keskkonnasõbralikud versioonid esiteks värvi ei eemalda, ja teiseks kipub see keemia jääma aluse pooridesse ja hakkab seal eemaldama ka uut värvi. Lihtsamad abivahendid, mida soovitatakse ja ka ise proovisime on atsetoon ja torusiil - vidinad sinna purki likku, aegajalt liigutada ja lõpuks ikka mehhaaniliselt siledaks ja karedaks, et oleks võimalik uuesti värvida.
Meil sai ära proovitud pritsiaparaadi teenus põranda ja ukse peal. Alul oli idee soodaga teha, aga tegija arvas et ei hakka värvile peale, ja kasutas klaasi. Umbes poole päevaga sai 13 m2 tuba, ja üks uks prooviks puhtaks. Tolmu tekkis muide isegi pärast ukse sulgemist ja akende avamist nii palju, et kõrvalruumis pidi krohvija tööpausi tegema.

Proovitöö järeldus oli mul muide, et uste juures pritsimist kasutada ei tasu - liiga karvane tulemus tuleb. Lisaks see isegi ei puhasta ääri, mis on niikuinii vaja käsitsi teha üle. Põranda juures on probleeme vähem, aga suuremad vead ja täistopitud oksakohad jäävad sisse ikka. Pärast lihvida üle tuleb ikka (ja see oli ka mitme päeva töö), enne üle õlitamisi, nii et kui on vaja kiirelt ja siledat pinda, siis tasub vist ikka alustada jämedast lihvkettast.

Tulemuse näiteid, kui reljeefselt tuleb välja puidu tekstuur ja millised on metallosad pärast pritsiga ülekäimist.

Enne:


Pärast




Uksepiit:
Uks:
  

Wednesday, January 18, 2017

Uue aasta plaanid kristallkuulist

Remondi valmissaamiseks, eriti kui tegu on uue koduga, on kaks võimalikku tähtaega - kas jõuluks, või jaanipäevaks. See jõul läks nüüd tasapisi mööda, nii et võtame jaanipäeva sihiks. Tuleviku tänamatu ennustamisega on nagu ta on, eks kindlaim abivahend on selleks Mangi horoskoop. Sellel horoskoobil, mille olen avastanud üsna hiljuti, on eriline võime väga konkreetseid asju ennustada, ei ole mingi tavaline Ratta-kujuline ümar jutt.



Loodetavasti ei riku ma väga autoriõigusi, kui tsiteerin sealt asjakohaseid lõike enda jaoks.

Algab horoskoop nii: "Kalad on uuel aastal väga huvitatud endale materiaalse vundamendi loomisest, täpsemini – selle valmis saamisest, sest tööga ses suunas alustas ta juba varem. Põhiline, miks need tegemised venima on jäänud, seisneb rahapuuduses. Muidugi, päris rahata ta just pole, sest riigiteenistuses olles saab üle keskmise palka, rääkimata sellest, kui ta on firma juht. Kalad ehitavad üles nii oma isiklikku kodu kui ka parteid või kollektiivi. ...". Kui millegagi norida, siis vundament on tegelikult loodud, vajab vaid lisasoojustust.

Mõni lõik edasi: "... Mõni läheb tööle ehitusse, andekamatest saavad arhitektid ja skulptorid, kes loovad ilusaid vorme, korrastatud maailma, mille kõrgeim tase on sakraalarhitektuur". Põhimõtteliselt on see tõesti juba üsna sakraalne projekt.


Jaanuaris: "... Suuri rahalisi väljaminekuid tuleb veelgi, ja kuigi kodus on tehtud uhke remont, head elu see ei võimalda." . Uuts :(


Veebruaris: "Veebruari esimesel poolel ei tasuks pangalt laenu võtta – läheb raskeks tagasi maksta.". Hea mõte, aga minu plaanidega ei lähe üldse harmooniassse. Ma vist pole esimene ega viimane remontija või ehitaja, kes on jõudes töödega ekvaatorile - pooled asjad tehtud, pooled teha - avastab, et üks asi pole kohe kindlasti poole peal: eelarve. Sellel vaat on kohe eriti kiire enne teisi ekvaator ära ületada.

Märtsis hakkab vähe paremini minema ehk : "... on nüüd võimelised juhtimisohjad enda kätte haarama ja ka teistele tööd organiseerima. Intuitsioon töötab hästi ja nad oskavad raha õigesse kohta paigutada. Sealjuures ei tohi unustada oma ehitajatele palka õigel ajal välja maksta.". Mõistagi, aga kuidas ma maksan, kui pangast veebruaris raha ei tohi võtta ?

Aga kui asjad lähevad hästi, tuleb oodata, läheb kindasti üle: "Aprilli esimene pool kerge ei ole. Kinnisvaraga seotud asjaajamised ei edene ladusalt: remont on valesti tehtud, naabritel lagi lekib, krohv on laest maha kukkunud – asi võib minna kohtusse. Igatahes mingeid täiendavaid väljamakseid tuleb sel kuul teha.". Eiii!

Ma loodan, et päris vangi ei panda, sest kevadepäikesega tuleb helgemaid noote: "Mai tuleb suuremas osas hea kuu. Kõik ettevõtmised, mis eelmisel kuul jäid toppama, saab nüüd uuesti käima lükata ja ka lõpetada. Mais on eriti suur abi sõpradest". Ma vist ka tean, kes on see sõber, sest mu abikaasa tähemärk lubab: "Mais on Veevalaja keskendunud oma majandusasjade korraldamisele. Kuna tal on nüüd rohkem raha, saab ta jätkata maja ehitamist".

Aga siis kohe: "25. maist kuu lõpuni on arusaamatusi maksuameti, raamatupidamise või muu paberimajandusega. ". Ei tea miks, maksuamet ja ehitussektor on alati toiminud suurimas harmoonia?

Vist kõige positiivsem noot jaanipäeva asjus: "Juunis tahaks rohkem pühenduda perele ja kodustele asjadele, kolida linnast maale. Küllap see ka õnnestub...". No annaks jumal seda kolimise võimalust!

Mingid tööd jäävad veel sügisesse, näib: "Oktoober pole kahjuks nii hea... Mingid tüübid on otsustanud kärbsest elevandi teha ja sellega neilt suuremaid rahasummasid välja nõuda. See võib olla seotud päranduse, aga ka ehitustegevusega, mil materjalide eest küsitakse rohkem raha, kui need väärt on.". Tegelikult hea, kui seda alles oktoobris oodata on.

Ühesõnaga, ei mingeid müstilisi armusuhteid, kaugeid reise ja muud ilusat - ehitus, remont, rahapuudus, higi ja vaev. Ei no aitäh, Igor Mang!

p.s. Olen otsustanud tulla vastu suulisele tagasisidele, et võiks olla rohkem ilusaid pilte. Mitte mingit koledat tehnilist infot. Aga ilusaid pilte pole ju enne anda, kui enamvähem kõik on valmis, ka sisustuses, väljas jne. Tegelikult need kõige ilusamad pildid ma jätaks üldsegi neile kes viitsivad oma silmaga vaatama tulla. Senikaua on pilt pealtvaatajale üsna kole - kõik ära lõhutud, mingid tehnilised konstruktsioonid paistavad jne.