Monday, October 10, 2016

Akende renoveerimine, põhjalikumalt

Aknaid on siin kõvasti, kokku nii 30 kanti, ja et nende seisukord on hinnatud heaks, siis püüame neid renoveerida kus vähegi võimalik ja samas saada mingigi talutav tänapäevane soojapidamine. Sai arutatud õige mitme spetsialistiga, pool internetti pahupidi pööratud, vaadatud renoveeritud aknaid nii mõneski majas ja korteris ja küsitud omanike kommentaare ja hetkel on töövariandiks selline põhimõtteline lahendus:

Ühesõnaga, sisemisse raami pakett lisaliistuga. Kuidas see välja hakkab nägema, ei tea, eks esimese aknaga proovime järgi. Seal on veel ülemised akna osad (vt sisevaadet varasemast postitusest), kus on palju jaotusi, seal tuleb prosspulgad teha õhemaks, ja värvida need seestpoolt et pakett ära mahuks ja normaalne välja näeks.

Mida paksem pakett, seda parem soojapidavuse osas, vt Marepleksi (vihje: nende käest tundub et enamus Tartus tellivad pakette) tabelit. Samas seda raskem see on ja rohkem vana raami koormab, visuaalselt ja pisut vist ka kaalult. Õhim, mida kannataks panna oleks 4 ja 3 mm klaasid, 12mm vahega mis on argooniga täidetud. Nii saaks 19-mm paketi. U-arv ehk 1.5 kanti? Paketi raamiks soovitati tavalise alumiiniumi asemel plastikut - jah, pole mingi traditsiooniline materjal, samas on kergem ja mis veel olulisem - soojem ja väidetavalt hakkab vähem higistama talvel.

Eraldi küsimus on, et milline see lisaliist täpselt tuleb. Mis mõõt? Mis profiil? Kust sellist leida? Kuidas kinnitada - liimiga, naeltega, kruvidega?

Siis veel tihendamine. Üldine reegel on, et välimine raam peab jääma pisut hingama, et aknavahet tuulutada. Väline klaas on sellel "eesti tüüpi aknal" nagu mõni ütleb nende meie tavalisimate sisse-välja käivate kahekordsete akende kohta, üldse pigem tuule ja vihma vastu, mitte külma vastu. See, mis sooja tuppa peab tooma on sisemine raam, ja see peab saama õhutihedalt. Tihendite osas on aga õige mitu koolkonda. Kõige lihtsam on liimida tihend, samas need ei taha pidama jääda ja kui jääb siis nii kõvasti et enam ei saa vahetada ja tuleb ära koos värviga. Saab panna ka klambrilööja klambritega kinni. Igal juhul pressib ta raami väljapoole. Kummitihendist parem olla silikoonist õhuke, 1mm paksune tihend, see ei väsi ära. Veel parem tundub olevat soon lõigata lengi sisse, nagu ülaloleval joonisel, ja sinna sisse panna "kuusekese" profiiliga tihend. Sellise soone lõikamiseks on spetsiaalsed soonefreesid leiutatud isegi (näiteks selline peaks sobima), aga jah see kah lisakulu ja mingi tavaseade see pole. Palju lihtsam on seda soont teha kui leng on lahti lammutatud.

Klassikaline tihendamise viis on kleepida sisemine raam kinni talveks spetsiaalse paberteibiga, eks seda tasub igaljuhul ilmselt teha.

Üldine küsimus on veel, et kuidas logistiliselt tagada, et aken pärast toimiks. Kui leng jääb paika (mis on tavaline ja lihtsaim), siis võib akna korralikult korda teha, aga pärast selgub et see raami sisse ei lähe, sest vana aken pole kunagi täisnurkne ja täpselt mõõdus. Me võtame koos lengiga aknade eest (sest neid tuleb niikuinii nihutada, et välise fassaadiga tasapinda saada), ja saab töökojas akna käima panna. Kas see jääb samamoodi käima ka pärast, on iseküsimus, eks akna ette panijad peavad selle niimoodi paika timmima ja tihendama. Nii et jah, ka siin on mitmeid koolkondi - mõni meister eelistab jätta leng paika, teine tahab koos lengiga töökojas sättida kõik käima.

Spetsialistid ütlevad, et ka restaureeritud aken on võimalik saada sama kindlaks kui uus, ja sama hästi käima kui uus. No eks näis, sõltub materjalist ja meistri osavusest kindlasti, ja palju vaeva raatsitakse ja osatakse sinna sisse panna.

Järgmine küsimus - kuidas viimistleda metallosad - konksud, kremoonid jms. Eks värvist puhastada tuleb nad alguses niikuinii, siis on küsimus kas jätta haljaks (kroomivärvi), mustaks, või värvida akna värvi valgeks, nagu vanasti sageli tehti - oli see siis taotluslik või mugavus. Mingi viimistlus neile lisada tuleb, sest rooste ei taha neid ju ajada.

Kuidas vanal aknal on võimalik kitti asendada, on omaette keemia. Küll saab neid leotada, ettevaatlikult klaasi kaitstes, aga praktika näitab et eriti vanemad klaasid on nii haprad, et enamus lähevad katki. Kui oled osav ja suudad raami värvist puhastada ilma klaasi eemaldamata, ja vana kitt hoiab piisavalt kõvasti kinni (klaas ei "kolksu"), siis soovitatakse isegi kitiparandusega piirduda ja üldsegi mitte seda eemaldada.

Iseasi on veel, et kas see vana puhutud laineline klaas on üks äge asi, mida hoida, või on see midagi sellist, mis selgelt väljavaatamist segab ja udustab. Ka siin võib arvajad selgelt kahte leeri jagada. Üks tahab vana lainelist, "elusat" klaasi, ei taha uusi "musti" aknaruute, teine kurdab et läbi vana klaasi ei näe välja ja ilma ka ei pea ning õigem oleks need välja vahetada. Kulude mõttes on sealjuures klaas, isegi pakett, suhteliselt odav lõbu, võrreldes töö kuluga.

Muide kui kulude teemat puudutada, siis akende renoveerimise eest tundub küsitavat hetkel Tartus 300-450 eur/m² , sealjuures näiteks Tartumaalt Armin Puit (on saanud häid soovitusi), kes käsitöömeetodil on juba paarkümmend aastat teinud tellimusel vanade akende/uste koopiaid, küsib akna puhul suurusjärgus 200 EUR/m². Nii et vana restaureerimine on suurusjärgus topelt kallim!

Kui metallosad on puudu, siis Hea Maja poes on kast kasutatud osadega, ja saab uusi. Vana kremooni komplekti saab ehk 50 EUR kanti, uus läheneb 200le. Kui sellest ei piisa, siis Tallinnast KAR-Grupp või Roswood Haapsalust teevad tellimusel uusi, kasvõi enda joonise järgi. Muinsuskaitse nõuete järgi tegijatele on nad vanad sõbrad. Aga näiteks aknaremoonil siis juba arvesta üle 200 EUR/tk hävinguga.

No comments:

Post a Comment