Thursday, November 3, 2016

Kelder

Keldriga on ses suhtes lihtne lugu, et ühtpidi ei ehitata sinna midagi suurt ja keerulist (kui just tehnilist ruumi, sauna vms sooja ei taha teha - aga siis saab see soojaks keldriks), samas oma keskkonnas on ta peidetud maa alla, ekstreemne ja ettearvamatu. Põhiküsimus keldrite puhul on ilmselt, et palju on niiskust ja kas vesi tuleb või ei tule? Vanas keldris olid puust riiulid, igaühel peal kirjad et mis õunu seal hoiti - "antoonovka", "tartu roos", "tellissaare", "k. renett" (senini ei tea päris kindlalt kas Karksi või see kuulus kuldne) - kõik mida talveks sai hoida.



Hoolikamal vaatlusel aga leidsime sealt pealt ja vahelt seeni, ja mitte neid ilusamaid. Nendest varasemalt oli juba juttu. Seentega oli ses suhtes lihtne lahendus - kõik puust minema, põrandalt koorida piisavalt vana pinnast juurde, ja vähemalt 15 cm liiva.


Järgneval pildil on kraam mis seal oli ja töömees pärast keldrist kõige mis puust (tegelikult üldse kõige mis kannatas) väljavedamist ja põranda võidukat kokku kühveldamist. Eks see puitosa, mis ka ei olnud seenkahjustusega oli mäda ja osalt pudenes kätte võttes tolmuks.




Liival on hea omadus, et kapillaartõus on 15 cm (või umbes nii), seega kui maapinnast immitseb vett, siis seda ei jõua kõrgemale. Kümnekonna sektimeetri mullase kultuurkihi alt leidsin üsna tiheda savikihi, tundub et seda on sinna pandud ja tihendatud  sellesama vee vastu. Samas on savil kappilaartõus suurem kui liival, ja vee eemalhoidmise asemel hakkab see seda hoopis üles ja sisse tõmbama. Nii et selle peale loota ei saa. Pärast paari sügisest vihmast päeva ei ei jäänud ka veesilm keldrist puudu (pilt lombist), samas tundub selle kogus olevat mõistuse piires ja loodetavasti liivapõrand päästab sellest. Liivakihi peale soovitati panna betoonist kõnniteeplaadid, mis hoiaks põrandat võimalikult siledana ja samas mitte liialt umbsena. Kui vesi saab kusagilt sisse, peab ta ka välja saama; tüüpviga keldripõrandate lahendustes olevat sinna kile panemine - vesi tuleb kile peale ja vaat enam ära ei lähe.




Vee, selle kõige kurja juure, keldrist eemalhoidmisel on tähtis roll ka sokli niiskuskaitsel ja pinnasevee ja sadevee eemaljuhtimisel majast. See on töö, mis on meil veel paraku tuli jätta järgmisse hooaega. Senikaua testime keldri niiskust, temperatuuri ja õunte säilivust seal. Selleks on sinna metallist ja plastist riiulite ning kastidega ajutine ladustus tekitatud. Eks lume sulamine on järgmine kriitiline aeg kus ka maksimaalne veenivoo ära nähtud saab.

No comments:

Post a Comment