Veetsin päeva kaks päeva ehitusfoorumi ühisloome rahvaülikoolis, et teha selgeks kõik eramute ventilatsiooni peensused. Sellel teemal tundub olevat eriarvamus peaaegu samapalju kui küttesüsteemide osas. Katsun alljärgnevaga kõik selle kokku võtta.
Kui uus maja täna ehitatakse, või kui vana renoveeritakse, siis tehakse see nii õhukindel kui võimalik. Madal/null-energia majadel muidu ei saagi, ja teistelgi on see mõistlik kulude kokkuhoiuks ja et tagada kontrollitud sisekliima, mitte et õhk ise vaatab kuidas sisse ja välja saab (tuntud ka kui loomulik ventilatsioon või halvemal juhul ventilatsiooni puudumine). Sundventilatsioonil paistab olevat kaks lahendusvarianti - lihtsam on teha sundväljatõmme, tekitada majas alarõhk, ja paigutada tarkadesse kohtadesse (nt aknavahedesse radikate kohal) sissetõmbeklapid, mida saab vajaduse korral puhastada ja sulgeda. Väljatõmme tuleks teha niiskete ruumide (vannituba, köök, esik) kaudu, need võivad kasutada "puhaste" tubade õhku ise.
Selle süsteemi puudus on, et kogu värske õhk tuleb otse õuest, on enamasti külm (Eesti keskmine välitemperatuur peaks olema 3C kanti) ja vajab soojendamist, samal ajal väljatõmmatav õhk on toatemperatuuriga, ja käib pidev ilma kütmine. Täiuslikum lahendus on soojusvahetiga ventilatsioon - õhu sissevool käib samuti keskselt, ja vastava agregaadi, soojusvaheti abil soojendatakse sisse tulev värske õhk eelnevalt, kasutades väljaminevast kasutatud õhust pärinevat soojust. Sellise efektiivsuseks väidetakse 80-90% suurusjärgus numbreid, mida iganes see täpselt tähendab. Soojusvaheti agregaate pakutakse täna kahte tüüpi: plaatsoojusvahetiga, ja rootoriga. Rootor kuivatavat pisut vähem õhku, nad annavad pisut (~5%?) tagasi, aga see tähendab ka muude haisude tagasiandmist ja mõni ütleb et väiksemat efektiivsust. Mõni jälle suuremat, nii et võta sa kinni. Kõikide nende puuduseks ja riskiks on õhu kuivatamine, mida mõned seadmed väidavad lahendavat niiskustagastuse abil (selline ideaalseade Air Pohoda on ainus mida reklaamida julgen - niikuinii seda osta pole võimalik), mis on aga jällegi lisakulu. Ja nagu enamvähem iga asja kohta - foorumitarkadest umbes 1/3 väidab et see töötab 1/3 ütleb et ei tööta (sest meie kliimasse see ei sobi) ja 1/3 väidab et vahet pole kas töötab või ei tööta - mõttetu on niikuinii.
Meie plaaniks jäi ehitada välja vent-torustik nii sisse kui väljatõmbeks keskselt, et on võimalik lisada soojusvaheti; aga eelarvelise reaalsuse tõttu agregaadid ise lükkuvad pisut tulevikku. Kasutame lihtsat torussisest ventilaatorit väljatõmbeks. Eks näis, kuidas õhukvaliteet ja küttekulud sellisel puhul on, ja niikuinii läheb aega, enne kui aknad renoveeritud ja õhukindlaks saavad. Nojah, ja mõni ütleb ka, et vana maja ventileerub niikuinii, mida siin ikka sundventileerida...
Kui uus maja täna ehitatakse, või kui vana renoveeritakse, siis tehakse see nii õhukindel kui võimalik. Madal/null-energia majadel muidu ei saagi, ja teistelgi on see mõistlik kulude kokkuhoiuks ja et tagada kontrollitud sisekliima, mitte et õhk ise vaatab kuidas sisse ja välja saab (tuntud ka kui loomulik ventilatsioon või halvemal juhul ventilatsiooni puudumine). Sundventilatsioonil paistab olevat kaks lahendusvarianti - lihtsam on teha sundväljatõmme, tekitada majas alarõhk, ja paigutada tarkadesse kohtadesse (nt aknavahedesse radikate kohal) sissetõmbeklapid, mida saab vajaduse korral puhastada ja sulgeda. Väljatõmme tuleks teha niiskete ruumide (vannituba, köök, esik) kaudu, need võivad kasutada "puhaste" tubade õhku ise.
Selle süsteemi puudus on, et kogu värske õhk tuleb otse õuest, on enamasti külm (Eesti keskmine välitemperatuur peaks olema 3C kanti) ja vajab soojendamist, samal ajal väljatõmmatav õhk on toatemperatuuriga, ja käib pidev ilma kütmine. Täiuslikum lahendus on soojusvahetiga ventilatsioon - õhu sissevool käib samuti keskselt, ja vastava agregaadi, soojusvaheti abil soojendatakse sisse tulev värske õhk eelnevalt, kasutades väljaminevast kasutatud õhust pärinevat soojust. Sellise efektiivsuseks väidetakse 80-90% suurusjärgus numbreid, mida iganes see täpselt tähendab. Soojusvaheti agregaate pakutakse täna kahte tüüpi: plaatsoojusvahetiga, ja rootoriga. Rootor kuivatavat pisut vähem õhku, nad annavad pisut (~5%?) tagasi, aga see tähendab ka muude haisude tagasiandmist ja mõni ütleb et väiksemat efektiivsust. Mõni jälle suuremat, nii et võta sa kinni. Kõikide nende puuduseks ja riskiks on õhu kuivatamine, mida mõned seadmed väidavad lahendavat niiskustagastuse abil (selline ideaalseade Air Pohoda on ainus mida reklaamida julgen - niikuinii seda osta pole võimalik), mis on aga jällegi lisakulu. Ja nagu enamvähem iga asja kohta - foorumitarkadest umbes 1/3 väidab et see töötab 1/3 ütleb et ei tööta (sest meie kliimasse see ei sobi) ja 1/3 väidab et vahet pole kas töötab või ei tööta - mõttetu on niikuinii.
Meie plaaniks jäi ehitada välja vent-torustik nii sisse kui väljatõmbeks keskselt, et on võimalik lisada soojusvaheti; aga eelarvelise reaalsuse tõttu agregaadid ise lükkuvad pisut tulevikku. Kasutame lihtsat torussisest ventilaatorit väljatõmbeks. Eks näis, kuidas õhukvaliteet ja küttekulud sellisel puhul on, ja niikuinii läheb aega, enne kui aknad renoveeritud ja õhukindlaks saavad. Nojah, ja mõni ütleb ka, et vana maja ventileerub niikuinii, mida siin ikka sundventileerida...
No comments:
Post a Comment