Eile sain järjekordse positiivse üllatuse osaliseks - lapsed leidsid aiast ploome täis ploomipuu. Mul polnud aimugi, et seal selline on, ja olin siiras usus et ohtralt on seal vaid kirsse, tikreid ja õunapuid. Eks see kõneleb aia suurusest ja metsikusest sõna heas mõttes. Õunapuid olen loendanud nii umbes 15 tükki, suured ja tänavu ka paksult õunu täis. Eks mõistlikumas koguses ole sinna pandud ka muud aiandust, on kasvuhoone klaasist kasvatamas maltsa jne.
Ma olen pärit maalt, nii et peenarde ja põldude rohimine, kastmine, marjade, kardula ja õunte korjamine kuulus igapäevase töökasvatuse hulka maast madalast. Sellest on parasjagu aega möödas, nii et suurest tööst sisse kasvanud mulla ja aia-foobia näitab kergeid leevenemise märke. Vana Tammelinna aia omanik oli vist isegi Räpinas õppimas käinud seda teadust - õunapuud on lõigatud ja kannavad korralikult.
Nüüd on küsimus, mida kõike selle iluga teha. Mida teha õunte kogusega, mis ajaks turule paisates Rõngu aianduse pankrotti? Ja mida teha aiaga pikas perspektiivis? Ühed ütlevad, et kõik ümber planeerida, milleks annab hea vabanduse maaküttekontuuri paigaldamise töö. Kõiki õunapuid kindlasti vaja pole. Samas tahaks midagi ka säilitada - ja kui küsima hakata siis on igaühel oma arusaam mis kindasti tuleks jätta, nii et kõikide rahuldamiseks peakski kõik alles jätma. Kas tuleks palgata aednik või maastikuarhitekt, või ise asi selgeks õppida? Kui palgata, siis kust? Kas seda teha nüüd sügisel, või on aega talve/kevadeni? Küsimusi rohkem kui vastuseid.
Juulikuine kirsiuputus oli siis selline:
Uuendus: fb kogukonna kommentaaridest sain mitu head vihjet. Näiteks õunapuude osas soovitati nõu küsida näiteks Piret Pihtjõe käest (http://õunapuu.eu), julgustati kasutama robotmuruniidukeid ja vana aia omanikuks saades esimesel aastal mitte midagi teha, aed kaardista ja määrata sorte.
Ma olen pärit maalt, nii et peenarde ja põldude rohimine, kastmine, marjade, kardula ja õunte korjamine kuulus igapäevase töökasvatuse hulka maast madalast. Sellest on parasjagu aega möödas, nii et suurest tööst sisse kasvanud mulla ja aia-foobia näitab kergeid leevenemise märke. Vana Tammelinna aia omanik oli vist isegi Räpinas õppimas käinud seda teadust - õunapuud on lõigatud ja kannavad korralikult.
Nüüd on küsimus, mida kõike selle iluga teha. Mida teha õunte kogusega, mis ajaks turule paisates Rõngu aianduse pankrotti? Ja mida teha aiaga pikas perspektiivis? Ühed ütlevad, et kõik ümber planeerida, milleks annab hea vabanduse maaküttekontuuri paigaldamise töö. Kõiki õunapuid kindlasti vaja pole. Samas tahaks midagi ka säilitada - ja kui küsima hakata siis on igaühel oma arusaam mis kindasti tuleks jätta, nii et kõikide rahuldamiseks peakski kõik alles jätma. Kas tuleks palgata aednik või maastikuarhitekt, või ise asi selgeks õppida? Kui palgata, siis kust? Kas seda teha nüüd sügisel, või on aega talve/kevadeni? Küsimusi rohkem kui vastuseid.
Juulikuine kirsiuputus oli siis selline:
Uuendus: fb kogukonna kommentaaridest sain mitu head vihjet. Näiteks õunapuude osas soovitati nõu küsida näiteks Piret Pihtjõe käest (http://õunapuu.eu), julgustati kasutama robotmuruniidukeid ja vana aia omanikuks saades esimesel aastal mitte midagi teha, aed kaardista ja määrata sorte.
No comments:
Post a Comment