Et perekonnas on hulga projekteerijaid ja arhitekte, siis sealtkaudu tegid üldosa projekteerimise Armin Valter ja Jaanika Oks Eesti juhtivast inseneribüroost Novarc. Töö tehtud nagu aastale 2016 kohane - BIM-mudelis, ja seda maailmarekordilise kiirusega - 2 nädalat. Enne puhkust tuli ju paberid ehitusteatiseks linnavalitsusse sisse anda, et ehitus saaks ilusti vastavalt seadustele käima. Õnneks ehitusluba pole hoone mahtu mitte muutval renoveerimisel enam tarvis, kui maht ei muutu üle 30% jne, ja ehitusteatisega on lihtsam - kui 10pv jooksul pole linnal vastuväiteid, saab ehitamisega pihta hakata.
Olen kunagi ise (tõsi, ühel teisel sajandil) CAD-tarkvara koolitanud maakaartide tegemiseks, nüüdne Autodesk-i Revit on loomulikult palju kaasaegsem, mõnes mõttes sarnane, aga mõnes osas 3D manipulatsioonis ausaltöelda seal ka üsna tüütu. Võrreldes näiteks kodukujunduse tarkvarade või kasvõi laiatarbe-SketchUp-iga. Võttis ikka tunde enne kui hakkas mingi aimdus tekkima kuidas seda mudelit õigupoolest keerama ja vaatama peaks; muudatusi oli isegi pisut lihtsam teha. Tahaks ju 3D majas ringi kõndida, vaadata seal sisevaateid, aimdust saada tubade avarusest, mõnigaid detaile isegi mõõta jne. BIM (Building Information Model) on lihtsamalt öeldes selline peen andmebaasitehnoloogia, kus ei tehta hoonest või muust rajatisest (nt sillad ja kasvõi raudteest) mitte lihtsalt 3D-joonised, vaid kõik objektid on seal kirjeldatud oma tegelikes materjalides ja omadustes, mis võimaldab näiteks arvutada ühe nupuvajutusega hoone küttevajaduse, kontrollida kas tehnilised torud on piisavalt kaugel üksteisest, kas talad kannavad jne. Kui CAD-joonised on nagu word-i failid mis on ilusad küll kirjutamiseks/joonistamiseks ja väljatrükkimiseks, siis BIM on ikka korralik andmebaasisüsteem. Paraku on ehitus ja projekteerimissektor üsna konservatiivne, ja kui olen küsinud näiteks küttesüsteemi projekteerijatelt, et kas nad BIM-is oskavad tööd teha, siis vangutatakse enamasti pead, et me oleme ikka veel CAD-i ajastus.
Sellise ajaga sai küll vaid eelprojekti, kus on paigas tubade ja avade (uksed/aknad) paigutused ja fassaadid. Tehnilised detailid - küte, kanalisatsioon, elekter, vesi, ventilatsioon jms tulevad veel detailsemalt projekteerida ja osalt suisa eriosade projekteerijatelt eraldi tellida.
Olen kunagi ise (tõsi, ühel teisel sajandil) CAD-tarkvara koolitanud maakaartide tegemiseks, nüüdne Autodesk-i Revit on loomulikult palju kaasaegsem, mõnes mõttes sarnane, aga mõnes osas 3D manipulatsioonis ausaltöelda seal ka üsna tüütu. Võrreldes näiteks kodukujunduse tarkvarade või kasvõi laiatarbe-SketchUp-iga. Võttis ikka tunde enne kui hakkas mingi aimdus tekkima kuidas seda mudelit õigupoolest keerama ja vaatama peaks; muudatusi oli isegi pisut lihtsam teha. Tahaks ju 3D majas ringi kõndida, vaadata seal sisevaateid, aimdust saada tubade avarusest, mõnigaid detaile isegi mõõta jne. BIM (Building Information Model) on lihtsamalt öeldes selline peen andmebaasitehnoloogia, kus ei tehta hoonest või muust rajatisest (nt sillad ja kasvõi raudteest) mitte lihtsalt 3D-joonised, vaid kõik objektid on seal kirjeldatud oma tegelikes materjalides ja omadustes, mis võimaldab näiteks arvutada ühe nupuvajutusega hoone küttevajaduse, kontrollida kas tehnilised torud on piisavalt kaugel üksteisest, kas talad kannavad jne. Kui CAD-joonised on nagu word-i failid mis on ilusad küll kirjutamiseks/joonistamiseks ja väljatrükkimiseks, siis BIM on ikka korralik andmebaasisüsteem. Paraku on ehitus ja projekteerimissektor üsna konservatiivne, ja kui olen küsinud näiteks küttesüsteemi projekteerijatelt, et kas nad BIM-is oskavad tööd teha, siis vangutatakse enamasti pead, et me oleme ikka veel CAD-i ajastus.
Sellise ajaga sai küll vaid eelprojekti, kus on paigas tubade ja avade (uksed/aknad) paigutused ja fassaadid. Tehnilised detailid - küte, kanalisatsioon, elekter, vesi, ventilatsioon jms tulevad veel detailsemalt projekteerida ja osalt suisa eriosade projekteerijatelt eraldi tellida.
No comments:
Post a Comment