Käib arutelu, pakkumiste ja soovituste korjamine mis küttesüsteem ikkagi valida. Majas on 10 kütteallikat - kõrvalhoones 2 (koos saunaga), 1. korrus pliit + 3 ahju, 2. korrus 4 ahju. Lisakütte mugavuseks on mõni aasta tagasi pandud õhk-soojuspump, aga see soojendab hädapärast vaid poolt 1. korrust.
Ühelt matemaatikult kuulsin, et kõige soodsam pidavat täna Eestis olema, usu või ära usu, palgata ahjukütja ja mitte investeerida suurt raha tehnikasse mis ei tasu iial ära. Nojah. Järgmine valik võiks olla gaasikatel - aga trassi maja lähedal pole. Gaasil on ka paha hind oluliselt kallineda kui nafta kallineb, kuid täna on see tõesti odav. Pelletid vms keskne puuküte vajab suurt hoiuruumi ja käsitsi tööd, linnamajale ei tundu just see. Õhk-soojuspump on suhteliselt soodne agregaat, aga väline osa ei ole midagi meeldivat ja antud maja fassaadi kaunistab ta eriti vähe. Efektiivsus pisut väiksem kui maa-soojusel. Seega jääks sõelale maasoojusküte. Sellel välisosa, kollektoriks, pakutakse mitu varianti. Mõned pakuvad spiraale, aga kõik teised ütlevad et see Saksamaal populaarne viis maast soojust saada külmub meie kliimas vähegi normaalsema suusailmaga läbi. Krundi suuruse numbrit vaadates pinda nagu isegi oleks - 1700 m2 kanti, seega esmane valik oleks paigutada u 500-600 jm horisontaalkontuuri, mis oleks soodsaim variant, samas kogu viljapuuaed sisuliselt hävitada tundub hirmus. Siis on veel puuraugu võimalus; sealkandis peaks olema võimalik u 80m sügavuti minna uurimuse "Geotermilise energia kasutamise võimalused Tartus" andmetel. Arvestatud küttevajadus 11KW tähendaks et rajada tuleks minimaalselt kolm niisügavat auku (üle 200 sügavusmeetri) - pole just odav lõbu, ja ega suur puurmasingi ja väljakaevatav pinnas päris jälgejätmata lahku.
Tegin nüüd suisa tabeli eri kütteliikidest enda subjektiivse hinnangu järgi, ja enda hetke eelistuse järjekorras. Ideaalset pole. Hetkel ootan põnevusega Tartu Fortum-i pakkumist - kui paigaldusaeg ja liitumishind sobivad, siis võib kaugkeskküte olla mõistlikum kui maaküte, mille jooksevkulu on kindlasti madalam, aga investeering võib paisutada tasuvuse 20+ aasta taha.
Jaotuse osas veeküttel tüüpvalik paistab olevat 1. korrus põrandaküte - efektiivseim maasoojuse, mis armastab madalamat küttekandja temperatuuri, seisukohast, ja 2. korrus radiaatorid, mis peaksid samuti temperatuuri madalal hoidmise huvides olema planeeritud, ehk siis maksimaalse pinnaga. Meil tähendab see 1. korruse laudpõrandate asendamist õhema materjaliga (ilmselt puitparkett), sest vanale 4cm paksusele lauale kütet alla ikka ei pane. Sellest on tegelikult kahju.
Igatahes, enne külmasid on plaanis väljastpoolt hoonel ring peale saada (fassaadi soojustus, katus), siis maja vähemalt 1. korrusel kütte alla saada (laagidel põrand asendada täispõrandaga - soojustused, valu jne) ja siis saab juba sees edasi tegutseda.
Ühelt matemaatikult kuulsin, et kõige soodsam pidavat täna Eestis olema, usu või ära usu, palgata ahjukütja ja mitte investeerida suurt raha tehnikasse mis ei tasu iial ära. Nojah. Järgmine valik võiks olla gaasikatel - aga trassi maja lähedal pole. Gaasil on ka paha hind oluliselt kallineda kui nafta kallineb, kuid täna on see tõesti odav. Pelletid vms keskne puuküte vajab suurt hoiuruumi ja käsitsi tööd, linnamajale ei tundu just see. Õhk-soojuspump on suhteliselt soodne agregaat, aga väline osa ei ole midagi meeldivat ja antud maja fassaadi kaunistab ta eriti vähe. Efektiivsus pisut väiksem kui maa-soojusel. Seega jääks sõelale maasoojusküte. Sellel välisosa, kollektoriks, pakutakse mitu varianti. Mõned pakuvad spiraale, aga kõik teised ütlevad et see Saksamaal populaarne viis maast soojust saada külmub meie kliimas vähegi normaalsema suusailmaga läbi. Krundi suuruse numbrit vaadates pinda nagu isegi oleks - 1700 m2 kanti, seega esmane valik oleks paigutada u 500-600 jm horisontaalkontuuri, mis oleks soodsaim variant, samas kogu viljapuuaed sisuliselt hävitada tundub hirmus. Siis on veel puuraugu võimalus; sealkandis peaks olema võimalik u 80m sügavuti minna uurimuse "Geotermilise energia kasutamise võimalused Tartus" andmetel. Arvestatud küttevajadus 11KW tähendaks et rajada tuleks minimaalselt kolm niisügavat auku (üle 200 sügavusmeetri) - pole just odav lõbu, ja ega suur puurmasingi ja väljakaevatav pinnas päris jälgejätmata lahku.
Tegin nüüd suisa tabeli eri kütteliikidest enda subjektiivse hinnangu järgi, ja enda hetke eelistuse järjekorras. Ideaalset pole. Hetkel ootan põnevusega Tartu Fortum-i pakkumist - kui paigaldusaeg ja liitumishind sobivad, siis võib kaugkeskküte olla mõistlikum kui maaküte, mille jooksevkulu on kindlasti madalam, aga investeering võib paisutada tasuvuse 20+ aasta taha.
Jaotuse osas veeküttel tüüpvalik paistab olevat 1. korrus põrandaküte - efektiivseim maasoojuse, mis armastab madalamat küttekandja temperatuuri, seisukohast, ja 2. korrus radiaatorid, mis peaksid samuti temperatuuri madalal hoidmise huvides olema planeeritud, ehk siis maksimaalse pinnaga. Meil tähendab see 1. korruse laudpõrandate asendamist õhema materjaliga (ilmselt puitparkett), sest vanale 4cm paksusele lauale kütet alla ikka ei pane. Sellest on tegelikult kahju.
Igatahes, enne külmasid on plaanis väljastpoolt hoonel ring peale saada (fassaadi soojustus, katus), siis maja vähemalt 1. korrusel kütte alla saada (laagidel põrand asendada täispõrandaga - soojustused, valu jne) ja siis saab juba sees edasi tegutseda.
Maaküte peaks olema kõige mugavam ja odavam. Peaks ka radikatega hakkama saama, tuleb lihtsalt rohkem ja suuremaid radikaid panna. Trassi saab ju ka õunapuude vahelt vedada, seal ruumi peaks siiski jaguma.
ReplyDeletePellet oleks teine valik. Sellel majal on ju suur kelder. Korra aastas saab tellid auto, mis voolikuga keldri pelleteid täis laseb. Sealt tigu liigutab neid ise edasi. Teine võimalus, et korra aastas vinnad pelletikotid käsitsi keldrisse ja siis korra nädalas täidad mahtit.
Tänud! Pelletitele polegi tõsiselt mõeldud. Täiskeldrit seal tegelikult pole - on õunahoidla 16m2 kokku, ja kuigi kuure tundub praegu palju siis tean kuidas need aastatega ikka alati kitsaks jäävad. Eks tal on omad miinused ja plussid. Tegelikult on valemis ju investeering, jooksevkulud ja pelleti juures läheb juurde enda mugavus, lisaks mõju lokaalsele keskkonnale. Suht madalate ja laiade puude vahele maaküttekontuuri vedamine ei ole lihtne väljakutse suurele kopale. Ja pärast on maapind selle all kinni liiatigi. Tegelikult on üks variant veel tulnud pildile - kaugkeskküte Fortum-i kui soojapakkujaga. Ootan nendelt pakkumist, sest trassi rajamine sinna kõrvaltänavale on neil olnud tööplaanides. Investeering peaks olema madalam kui lokaalkeskkütte sõlmel (tehniliselt polegi midagi, aga eks liitumistasu ikka tahavad) ja hilisem MWh kulu gaasi ja pelletiga samas suurusjärgus, mugavus ja mõju keskkonnale oleks väga head.
Delete1.k põrandaküte ja 2.k radikad tähendab kallimat süsteemi, sest vajab 2 eri temperatuuri (radikatel kõrgem). Soovitaks kas üks või teine mõlemale korrusele.
ReplyDeleteÕige, temperatuurivajadus on erinev. Mu lahenduse loogika on, et 2. korrusel on üsna ilusad laudpõrandad ja tahaks neid säilitada, 1. tuleb niikuinii nii põhjalik põranda ümberehitus, ja laudis pole nii hea. Praegu on töövariant lahendus, et panna 2.korrusele nii palju suuremad radiaatorid, et neid saab põrandakütte temperatuuril ära toita. Kõhutunne ütleb, et ei pea olema väga palju suuremad. Teisalt suurem radiaator ka maksab - nii materjalis kui äravõetavas ruumis. Sõltub ka mis on kütteallikas - soojuspumbad töötavad efektiivsemalt just põrandakütte temperatuuril; kaugküttel seal jälle vahet pole, pigem on "jahutamine" segamisega lisakulu keerukuse mõttes.
ReplyDeleteTuleb ikka arvestada kapitalismi lõpu, kaose ja korralagedusega - selisel juhul on lokaalselt töötavad süsteemid kõige paremad. Minimaalselt siis vesi, kanalisatsioon, küte ja natuke elektrit. Kindlasti tuleb ehitada tuumavarjend vähemalt 5 aastase moonavaruga! :P
ReplyDelete