Mis on vana (ja ka uue) maja standard küsimus meie mitmekülgses kliimas? Loomulikult see, et kuidas see soojaks saada. Meie jutuksolev maja on säästetud 90ndate õudussoojustuste kampaaniast, kus pandi penosid, kilesid ja jumal teab mida jumal teab kuhu, mispeale nii mõnigi ilus puumaja lihtlabaselt maha mädanes. Siin elanud vanataat sellise mugavusega ei pirtsutanud, põrand oli talvel ilmselt nullilähedane ja ka seinte profiili ja mõnes kohas läbijooksu vaadates ei saanud soojapidavusest juttugi olla. Oli see nüüd suurest tarkusest, või lihtsalt võimaluste taga kinni, ei teagi.
Suure soojustustarkusega ei hiilanud paraku ka maja algsed ehitajad. Alustame põrandast. Nimelt on vana aluspõrand tehtud alt tuulduv. Iseenesest on see hea ja puumajale igati sobiv ehitusviis - niiskus mis altpoolt paratamatult tuleb saab ära kuivatatud, ning selliselt ehitatud puumajad võivad toimida hästi sajandeid. Normaaljuhul peaks selline põrand olema midagi sellist (see on tänapäevases variandis):
Välisseina või peenemalt öeldud hoone välispiirdega meie kliimas on see põhiteema, et see on pidevalt märg - vihm, lumi ja neli aastaaega (v.a. rahvusvaheline imperialism) ei anna talle iial asu. Seega tuleb niiskust vältida (laiad räästad!), selle seina sisse pääsemist takistada (veekindel välisvooder, nt krohv), või kui sein on näiteks puuga vooderdatud, ja saab ikka aegajalt märjaks ka seest, siis peab see saama ära kuivada. Puit ei karda vett, kui ta saab ära kuivada. Vana sein töötas läbikuivamise põhimõttel - ahiküttega saadi tuba soojaks, ja tekitati alarõhk. See tõmbas välispiirdelt niiskuse läbi seinte tuppa - see kuivatas seina ja samas niisutas toaõhku. Sellepärast polegi vanas ahiküttega ruumis õhukuivuse probleemi; küll aga võib olla seinte külma ja niiskuse probleem. Nüüd teeme seina ägedasti soojaks, asendame ahjudradiaatoritega, ja seina läbiv süsteem on rikutud - tulemusena hakkab maja vooder eriti väljast kiiresti mädanema ja lagunema. Lahenduseks on tuulduv laudis - välislaudise taga peab olema piisav ja toimiv õhuvahe (vähemalt toll - täpsemalt sentimeeter kõrguse meetri kohta), mis kuivatab laudist seestpoolt. Lisame tuuletõkke ja minimaalse soojustuse, ja saame näiteks sellise seina:
See siin on tegelikult mõneti oma leiutis - kui keegi leiab siin vea, siis paluks kiirelt teada anda! Tavalisem on tegelikult puitroovitus palgil (eriti hea kahte pidi risti - puit on ikkagi villa vahel külmasillaks), ja roovituse vahel vill, ja seal peal õhuke roheline tuuletõke, aga antud variant tundus tulevat ägedam. Villa paksust võiks muidugi olla julgelt rohkem, ja uuel majal pannaksegi, aga eks vana maja puhul peab vaatama ka muid piiranguid - fassaadi räästaid pärast maja paisutamist, eelarvet jne. U-wert.net muide arvutas selle seina soojuspidavuseks 0,218 W/m²K (vaata täisaruannet igasugu kõveratega), mis võiks olla suht normaalne number. Nagu eelnevalt Liisi kirjutas, sai palkide vahed kõik spetsiaalselt korralikult takutatud (ja jumala pärast - ärge vahtu sinna pange!). Oluline on teipida korralikult tuuletõke, sest vahed seal hakkavad kõik sooja läbi andma - eriti arvestades et tuuletõkke peal on otse välisõhk - laudise tuulutus.
Ühes seinas katsetame veel teistsugust välissoojustust - palgil on kõva kivivill, mis on krohvitud (krohv on eeldatavasti päris heaks tuuletõkkeks), sellele lähevad laagid laudise jaoks, millede vahel on õhuvahe ja seal siis jälle laudis. Eks pärast saab termokaameraga proovida kas on mingi soojuspidavuse vahe täheldatav. Ja kui on, siis tuleb sellega leppida, sest järgneva 50a jooksul ei ole siin küll plaanis midagi veel parandama hakata.
Sissepoole soojustust pole plaanis lisada - parandame krohvi ja viimistleme. Eks saaks soojemaks muidugi kui sinna midagi lisada, aga eks eelarve ja aeg panevad siin omad piirid. Üldiselt on ikka õigem seinu soojustada väljaspoolt.
Kui põrand ja seinad on soojad, siis jääb veel katus, mille kaudu pidavat ka lahkuma tubli hulk soojust (allikas):
Teise korruse lae peale, ehk külma pööningu põrandale on plaanis panna eelkõige puistevill - rulli ja lehtmaterjali vahele kipuvad alati väikesed vahed jääma või tekkima. Eks näis, palju mahub, kui niikaugele jõuame. Esialgu on viimased kuivad päevad ja katus ja fassaad vajavad kiiret lõpetamist...
Täiendus: FB kommentaaridest tuli isenesest täiesti hea soovitus, et mineraalvilla asemel kasutada tselluvilla, mis korjab paremini niiskust ja hiljem annab seda ära. Sobib vana palkseinaga paremini. Tselluvilla jaoks tuleks paigaldada roovid ja siis märgpritsida vill sinna vahele viia. Ühtlasi peaks see täitma ka palgivahesid, osalt asendama takutamist, eriti kui on ümarad palgid ja vahed suured. Pealt katta tavalise rohelise tuuletõkkega. Soojuspidavus saab teoorias pisut kehvem, kui mineraalvilladel, samas niiskus/hingavust on oodata paremat. Paraku on keskmine ehitaja teadlikkus veel tasemel, et ta arutab, kas panna peno (ei!) või villa, ja kas palgivahesid lasta ehitusvahuga kinni (2x ei!), seda et on olemas tselluvillad näiteks Tiit Masso Ehitusfüüsika raamat ei mainigi.
Suure soojustustarkusega ei hiilanud paraku ka maja algsed ehitajad. Alustame põrandast. Nimelt on vana aluspõrand tehtud alt tuulduv. Iseenesest on see hea ja puumajale igati sobiv ehitusviis - niiskus mis altpoolt paratamatult tuleb saab ära kuivatatud, ning selliselt ehitatud puumajad võivad toimida hästi sajandeid. Normaaljuhul peaks selline põrand olema midagi sellist (see on tänapäevases variandis):
Vundamendiäärde (soklisse) tehakse õhuaugud, et õhkvahe tuulduks, aukudele pannakse restid näriliste jms vastu ja kõik on korras. Taladevaheliseks soojustuseks pandi vanasti liivasegu, saepuru vms, tänapäeval võib seal kasutada kaasaegseid materjale. Veel detailsemalt saab lugeda siit soomekeelsest juhendist.
Aga mitte alati pole olnud ehitusega õnne, ning meie puhul oli soojustuse liivakiht pandud vaid maapinnale, ning tuulutatavaks oli tehtud - üllatus - üllatus talade vahe, nii et otse põrandalaudade alt käib läbi välisõhk. Talaaluse tuulutuse asemel oli talavaheline tuulutus. Liigniiskusega vähemasti probleeme pole (teoorias), aga imestada ei maksa ka, et vanad elanikud ütlesid et põrand oli külmemast külmem.
Plaanis on põrandale teha valatud põrandaküttega tüüplahendus: kus on maapinnal liiv (vähemalt 15 cm, et kapillaartõusu ära võtta), otse sellel 50+100 mm penod, sellel kile ja põrandasoojendusega betoonpõrand. Põranda alla jäävad veel külmad torud (vesi, kanal., elektrijuhtmete kõrid), ja põranda sisse soojad torud.
Teine konstruktsioon, mida vist igaüks tahab soojustada, on välisseinad. Vana sein oli püstpalkidest, hädavaevu takutatud (või siis lahti kuivanud aastakümnetega), seespoolt rohvimatil krohvi ja tapeediga, väljast laudis ja laudise taga tihedalt saepuru täis. Oma aja standardite kohta üsna korralik, kui takutusega koonerdamine ehk välja jätta:
See siin on tegelikult mõneti oma leiutis - kui keegi leiab siin vea, siis paluks kiirelt teada anda! Tavalisem on tegelikult puitroovitus palgil (eriti hea kahte pidi risti - puit on ikkagi villa vahel külmasillaks), ja roovituse vahel vill, ja seal peal õhuke roheline tuuletõke, aga antud variant tundus tulevat ägedam. Villa paksust võiks muidugi olla julgelt rohkem, ja uuel majal pannaksegi, aga eks vana maja puhul peab vaatama ka muid piiranguid - fassaadi räästaid pärast maja paisutamist, eelarvet jne. U-wert.net muide arvutas selle seina soojuspidavuseks 0,218 W/m²K (vaata täisaruannet igasugu kõveratega), mis võiks olla suht normaalne number. Nagu eelnevalt Liisi kirjutas, sai palkide vahed kõik spetsiaalselt korralikult takutatud (ja jumala pärast - ärge vahtu sinna pange!). Oluline on teipida korralikult tuuletõke, sest vahed seal hakkavad kõik sooja läbi andma - eriti arvestades et tuuletõkke peal on otse välisõhk - laudise tuulutus.
Ühes seinas katsetame veel teistsugust välissoojustust - palgil on kõva kivivill, mis on krohvitud (krohv on eeldatavasti päris heaks tuuletõkkeks), sellele lähevad laagid laudise jaoks, millede vahel on õhuvahe ja seal siis jälle laudis. Eks pärast saab termokaameraga proovida kas on mingi soojuspidavuse vahe täheldatav. Ja kui on, siis tuleb sellega leppida, sest järgneva 50a jooksul ei ole siin küll plaanis midagi veel parandama hakata.
Sissepoole soojustust pole plaanis lisada - parandame krohvi ja viimistleme. Eks saaks soojemaks muidugi kui sinna midagi lisada, aga eks eelarve ja aeg panevad siin omad piirid. Üldiselt on ikka õigem seinu soojustada väljaspoolt.
Kui põrand ja seinad on soojad, siis jääb veel katus, mille kaudu pidavat ka lahkuma tubli hulk soojust (allikas):
Täiendus: FB kommentaaridest tuli isenesest täiesti hea soovitus, et mineraalvilla asemel kasutada tselluvilla, mis korjab paremini niiskust ja hiljem annab seda ära. Sobib vana palkseinaga paremini. Tselluvilla jaoks tuleks paigaldada roovid ja siis märgpritsida vill sinna vahele viia. Ühtlasi peaks see täitma ka palgivahesid, osalt asendama takutamist, eriti kui on ümarad palgid ja vahed suured. Pealt katta tavalise rohelise tuuletõkkega. Soojuspidavus saab teoorias pisut kehvem, kui mineraalvilladel, samas niiskus/hingavust on oodata paremat. Paraku on keskmine ehitaja teadlikkus veel tasemel, et ta arutab, kas panna peno (ei!) või villa, ja kas palgivahesid lasta ehitusvahuga kinni (2x ei!), seda et on olemas tselluvillad näiteks Tiit Masso Ehitusfüüsika raamat ei mainigi.
Kas plaanid väljast seinad sirgeks ajada?
ReplyDeleteKas plaanid aknad välja tuua seina tasapinnale?
Kas 50mm saab olema tegelik soojustus üle terve maja?
Kas kastepunkt ei või jääda villa sisse?
Kas oled ikka kindel, et tahad minna hingava maja teed? Kui jah siis piisab kui mädad palgid asendad, vahed tihendad, katad tuuletõkke ja laudisega. Hingab ja on piisavalt soe. Aknad jäävad paika. Kui lähed moodsa maja teed, siis peab seest niiskustihedaks ajama, et veeaur kontruktsiooni ei pääseks. Villa võid panna sisse ja välja nii palju kui soovid. Aknad peab siis ilmselt välja viima, et need auku ei jää. Samuti saad korraliku ventilatsiooni ehitada. See maja on siis nagu Londoni takso. Väljast vanamoodne. Seest kaasaegne. Edu!
Nagu riigikogus öeldakse: tänan kollegi heade küsimuste eest :)
Delete> Kas plaanid väljast seinad sirgeks ajada?
Jah. Mõne seinaga vaatasime nii ja naapidi ja mõtlesime teistpidi. Et seinad kasvavad väljast soojustusega, ja muidugi on siit sealt 5cm ja enamgi viltu vajunud (või ehitatud), siis tähendab see muuhulgas ka katuse laiendamist ja muid keerukusi, aga lõpuks jäi sirgeks ajamine peale.
> Kas plaanid aknad välja tuua seina tasapinnale?
Jah, kui väljast laieneb siis tuleb tõsta, muidu rikub fassaadi ära. Aknad lähevad remonti ja tuleb eest võtta niikuinii, ses mõttes polnud nii väga suur lisatöö praegu.
> Kas 50mm saab olema tegelik soojustus üle terve maja?
Pigem 100mm kokku - 50(või oli 60 vist isegi) plaatvill ja 50 RKL-31 tuuletõke selle peal.
> Kas kastepunkt ei või jääda villa sisse?
Ei, minuteada peab ta jääma tuulduvasse ossa, ehk tuuletõkke peale. Kui seina tekiks, siis oleks jama. Kui ma ülalolevat "Temperature profile" õigesti loen, siis kastepunkti seinas ei ole, see tekib kohta kus kaks kõverat (temp ja kastepunkt) lõikuvad, vt PDF-i mille link on ka eespool olemas.
> Kas oled ikka kindel, et tahad minna hingava maja teed?
Ei julge. Võibolla see toimiks ka, ja õige ökovend või renoveerija võiks seda ju proovida. Raamat, millest varem olen kirjutanud ütles midagi sellist, et vanamoodi hingav maja oleks väga äge, aga tänapäeva ehitusnormid _kahjuks_ ei luba seda. u-wert.net annab vana konstuktsiooni U-arvuks 0,67, mis on kohutav (mingi norm on 0,24 ja alla vist). Ma ei tea kas isegi tuuletõket võib siis panna, sest see hakkaks ikkagi algset hingamist (fassaadi niiskuse sissetõmmet läbi seinte) takistama. Reaalselt arvan ise, et see tähendaks kas vägevat ahjude kütmist (vähe suurema hulgaga suisa kütja palkamist) koos puudelogistika ja muu juurdekäivaga, või keskkütet koos piisava alarõhku tekitava väljatõmbega; mis suurendaks koormust küttele veelgi. Nii et jah, põhimõtteliselt ma ehitan siin Londoni taksot.
Olen ise ka seda teed läinud. Seest olen hoolega vaadanud, et veeaur konstruktsiooni ei pääseks. Aur tekib meie igapäevasest elutegevusest. See pole ainult niiskete ruumide teema. Kuidas ma seda kastepunkti täpselt leian vana maja puhul, kus iga sein on erinev.? Tagant järgi osutusid probleemseks üleminekud seina ja põranda soojustuse puhul vaheseinade juures. Seal on soojakadu suur. Katuse / lae soojustust peab jälgima. Halval juhul tekivad lisaks soojakaole laest ka jääpurikad. Edu!
ReplyDelete