Julm seenehooaeg

Sügis on ikka seenehooaeg, ja eriti tänavuse vihmase suve peale võib seeni leida kust iganes. Et mul metsa pole viimasel ajal aega olnud minna, siis tulid seened ise minu juurde, otse majja. Õige mitmesse kohta. Vana elamise keldris on korralik betoonsisu, ja sealt olen juba mõnda aega tagasi leidnud ümaraid seeni. Selline nunnu väike šampinjon ikka. Nüüd Vambolast leidsin palkide vahelt teistsugust fungust, mida südamerahustuseks viisin Tartu Mükoloogiakeskusesse Heina tänaval. Et seal saab 3 proovi 100 rahaga, siis võtsingi kolm proovi korraga. Ärge teie interneti ega silma järgi seeni majas määrake, proovid on võrreldes muuga ja võimaliku hävinguga suhteliselt odavad ja tulemuse sain mina juba järgmisel päeval.

Esimene proov - see betoonseina vahel vohav šampinjon ei olnud ikka šampinjon, vaid pesueht harilik murumuna. Nüüd sain aru miks mükoloog küsis, et miks ma aiast seeni talle tõin. Aga ei, tõesti, keldris tavalise betooni vahel juba mitu aastat elanud oma elu ja kasvatanud mügaraid. Minuteada noorest peast isegi söödav? Hetkel tõsi ilusaid viljakehasid polnud, vaid ühe leidsin, ülejäänud olid suvesoojusega vist nälga jäänud ja pruuniks tombuks kuivanud.

Teine proov, alloleval pildil (kehvasti) näha palkide ja vaheseina vahele roninud elukas on perekonnast korgikud. Tekitab pruunmädanikku, ja levib aeglaselt. Niiskuse hävitus ja tuulutus peaks talle üsna hea lõpu tegema.

Kolmas proov aga oli selline, mille kohta spordisõbrad kasutaksid kuulsat väljendit "halb analüütiline leid...". Õnneks vaid (väga) niiskes keldris muldpõrandal oleva mädanenud kasti peal, aga siiski. B-proovi avamise peale siin loota ei tasu, risk on suurem kui paar aastat võistluskeeldu, tuleb tõsisemad abinõud kasutusele võtta ja spetsialistid kohale tellida. Ja spetsialist käiski, vaatas asja üle.

Pole hullu midagi - kui see kuri seen pole läinud mööda keldri seinu üles, siis on see keldri põrandal vanades puukastides ja piisab lokaalsest tõrjest. Kelder kogu puumaterjalist puhtaks, põrandalt mulda 15-30 cm ära puhastada (just niiskuse pärast) ja asendada liivaga, et ei tekiks niiskuse kapilaartõusu. Seejärel soovitati keldripõrandale panna betoonplaadid - need kõnniteeplaadid põhimõtteliselt, mitte umbselt kinni betoneerida. Samuti tagada keldris hea tuulutus, näiteks ukse sisse suletav tuulutusava lisada, siis saab sealt suure niiskuse välja (seda tõesti jagus!). Mõtlesin suisa keskse ventilatsiooniga kelder ühendada, aga seda polevat vajagi. Puurisime veel põrandasse mõned augud, et selle alust uurida, ja seal oli pilt puhas ja kuiv. Tuulutatav vundament on ikka hea asi. Põranda alt saime küll muid üllatusi, millest teinekord pikemalt.

Hilisem täiendus: köögialusest moosikeldrist leidsime veel mingit teist seent riiulil elamas, aga spetsialisti väitel majaseen see pole, kuigi profaanile näis pimedas üsna sarnane. Nii et kui kahtled - lase teha analüüs!