Ilmselt igal renoveerimisel ja restaureerimisel tekib ühe tüütu detailina küsimus, et kuidas saada puidult vana värv maha. Enamasti on tegu seal "nõukaaegse keemiaga", mida on kogunenud palju kihte ja eriti raske eemaldada. Näiteks on vaja puupõrandalt, ja ka vanadelt ustelt/akendelt.
Meetodeid leiab üksjagu:
Metalldetailide puhul tulevad kõne alla ka:
Proovitöö järeldus oli mul muide, et uste juures pritsimist kasutada ei tasu - liiga karvane tulemus tuleb. Lisaks see isegi ei puhasta ääri, mis on niikuinii vaja käsitsi teha üle. Põranda juures on probleeme vähem, aga suuremad vead ja täistopitud oksakohad jäävad sisse ikka. Pärast lihvida üle tuleb ikka (ja see oli ka mitme päeva töö), enne üle õlitamisi, nii et kui on vaja kiirelt ja siledat pinda, siis tasub vist ikka alustada jämedast lihvkettast.
Tulemuse näiteid, kui reljeefselt tuleb välja puidu tekstuur ja millised on metallosad pärast pritsiga ülekäimist.
Enne:
Pärast
Uksepiit:
Meetodeid leiab üksjagu:
- Kuumaõhupuhur on soodne (ehituspoest saab korraliku puhuri paarikümne euroga), vajalik on veel paar kaabitsat. Vajab harjutamist ja kindlat kätt, tootlikkus on üsna madal
- Speedheateri mõte on tõsta tootlikust - UV-lampidega spetsiaalne värvi eemaldamise seade soojendab üsna ühtlaselt korraga suuremat pinda, muidu põhimõtteliselt nagu puhur. Mõni ütleb, et aknalaudade/raamide jaoks sobib hästi, aga meie katsetused välisseinaga ja mujal talle eriti rakendust ei leidnud. Üsna kallis mitusada eurot, aga ehituslaenutustes ehk on ka.
- Sooda/liiva/klaasipritsiga - olenevalt pealis ja alusmaterjalist saab valida materjali. Selle jaoks peab vastava aparaadi laenama või teenuse tellima, tehnika on juba päris kallis ja vajab oskajat tegijat. Tartu kandis on Minutor OÜ oma kodulehel just palju puidupuhastusi - fassaadid, palgid jms välja toonud. Sellest enam allpool.
- Väikese käsilihvmasinaga - neid leiab nii lindiga või kettaga, saab delikaatselt väiksemaid pindu puhastada. Tegime sellega ühe väikese toa ja vaeva see ikkagi nõudis; aga tulemus oli igati ok.
- Suure lihvmasinaga - kettaga või lindiga saab suuremaid põrandapindu lihvida. Soovitatakse alustada kõige jämedama paberiga, väiksema võtab värv kiirelt umbe. Aga eks siingi on vaja kogemust ja vilumust, et tulemus tuleks hea. Põrandate puhul on arvatud, et võtab liiga siledaks - nagu oleks uued lauad, ja kui tahta ilusat lainelist tulemust, siis pigem väike lihvija on parem.
Metalldetailide puhul tulevad kõne alla ka:
- Terasharjadega mehhaaniline puhastus. Käepärane rakis, mille Urmo ehitas, oli trell seotuna laua/posti külge, et seisaks ise kindlalt püsti, sinna otsa keerlev terashari, ja kasutad seda nagu tööpinki. Korralikus töökojas on pigem käia-moodi statsionaarse aparaadi küljes neid harjakettaid nähtud.
- Keemiline värvieemaldus on trikiga asi. On ehituspoodides spetsiaalne leedu "värvieemaldi", mille kohta ARS-i spetsid arvasid, et selle viimased keskkonnasõbralikud versioonid esiteks värvi ei eemalda, ja teiseks kipub see keemia jääma aluse pooridesse ja hakkab seal eemaldama ka uut värvi. Lihtsamad abivahendid, mida soovitatakse ja ka ise proovisime on atsetoon ja torusiil - vidinad sinna purki likku, aegajalt liigutada ja lõpuks ikka mehhaaniliselt siledaks ja karedaks, et oleks võimalik uuesti värvida.
Proovitöö järeldus oli mul muide, et uste juures pritsimist kasutada ei tasu - liiga karvane tulemus tuleb. Lisaks see isegi ei puhasta ääri, mis on niikuinii vaja käsitsi teha üle. Põranda juures on probleeme vähem, aga suuremad vead ja täistopitud oksakohad jäävad sisse ikka. Pärast lihvida üle tuleb ikka (ja see oli ka mitme päeva töö), enne üle õlitamisi, nii et kui on vaja kiirelt ja siledat pinda, siis tasub vist ikka alustada jämedast lihvkettast.
Tulemuse näiteid, kui reljeefselt tuleb välja puidu tekstuur ja millised on metallosad pärast pritsiga ülekäimist.
Enne:
Pärast
Uksepiit:
Uks:
